Inimese parim võimalik tähendab üht tõeliselt huvitavat kogemust. Mõistan, kuid tunnen eneses. Tänaseks olin kohalikuga pea kõik ühendused lahti sõlminud (kinnisvara veel sekka ei loe), järele oli jäänud üks elav ühendus – kohalik vana aeg.
Kaks ja pool aastat olin, ühes köögis istudes ja vahel tänavatel jalutades, pea iga nädal kohtunud 91-aastase naisega. Siin nimetatakse sellist koos käimise vormi – jalutussõpradeks. Möödunud aja jooksul olime seigelnud mitmetes lugudes – naine oli jaganud minuga oma elu aega.
Täna hommikul helises telefon ja teisel pool oli see naine. Tõsise meelega teatas ta oma pika arutelu tulemuse – tema pidukleidi ja villaste sokkide kadumise taga pidin olema mina. Ahaaah. Ta teadis ka seda, miks ma olin seda teinud – vea nimi oli kleptomaania ja seda omavad inimesed lihtsalt peavad varastama. Ohoooh!!!
Jah, tean, et selliseid hetki esineb ja sarnastele järeldustele tulevad üle maailma väga paljud eakad – nende lähedased või muidu tuttavad võtavad nende asju isiklikult. Pihta käivad süüdistused, tegelikult ju laim ja alusetu otsus. Kuid tegelikkuses on see enese kaitse – lahendus, kuidas hoida oht enesest eemale.
Mind ajas naerma, kuid ikka nutma ka - miks mina????? Kobasin enese sees – oli hirm seista, „valgustavas” valguses, avalikkuse ees. Tundsin hirmu selle üle, et kui ta siis läheb ja räägib kohatud inimestele seda, mida ta minust usub, siis, mida need teised, minust mõtlevad. Tegelikult võivad ju kõik, igal hetkel, rääkida kellestki teisest just seda, mida tahetakse ning kõik võivad mõelda kõike nn oma rikutuse astemest lähtuvalt.
Argumenteerisin ja soovitasin ära kadunud asjade otsimiseks abi küsida. Otsus jäi pidama. Nägin, et sõnade vahetamisel edasist mõtet ei olnud. Jõudsin oma jutuga sinnamaani, et enam ma ei vali tema koju minna. Selle peale tuli kiiresti vastu, et kohe-kohe oled nagunii ära minemas. Kah õige. Lõpuks ütlesin talle lihtsalt – Aitäh ja Kiitos tuli vastu ka tema poolt. Head aega sai lausutud ja telefonikõne lõpetatud – läksime laiali.
Vot, see oligi nüüd see, parim võimalik, kogemus, kuidas Sauvo lasi minust lahti – anti võimalus ja mina ise ühendasin iseennast lahti – olen vaba minema sinna, kuhu tee edasi viib.
Marianne
19.09.2022.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar