teisipäev, 13. september 2022

Hinge ja Inimese konflikt III – Mälestuse sünd

 


Kui Hing läheb teele, siis Inimene kogeb ja kannab. Hinge teekond algas kusagil teisal, see oli ammu, olevas ajas see jätkub. Inimese teekond kulgeb enese aja algusest oma rada lõpetavate numbriteni välja. Hinge ja Inimese kokkupuutepunkt on selles hetkes, mil Inimene näeb oma teed ja tunneb oma kogemusi. Selles hetkes avastab ta tunded – need enese „head” ja „halvad” olemised. Inimene kogeb elu valu ja võlu. Inimene tajub armastuse suurust ja hirmu sügavust. Kuidas olla ehe ja puhas, kui kõik on juba kirjapandud?

Millise tunde valib inimene enesele sellest sündimise hetkest kaasa? Kas ta valib hirmu, sest kogeb oma väiksust ja justkui olematust igavikulise aja sees? Kas ta valib ohvrimeelsuse ja väärtusetuse tunde, sest elu elamine näib olevat karistus – tagajärjed on jäetud tema kanda? Kas ta valib armastuse ja tänu, elu, kui kingituse eest – temal on võimalus olla, valida ja kogeda, kuidas ... ? Kas ta valib viha, et protestida vastu ja proovida ise omada võimu? Kas ta valib kurbuse, sest tema aeg ei jää kestma ja nii ei näi olevat, millelgi mõtet? Kas ta valib häbi, et tema on selline, millisena ta olema saab? Kas ta valib julguse ja optimismi - kõik on võimalik? 

Inimene alustab oma teekonda ja unustab selle, mis tuleb ning osaks saab. Kuid temas on mälestus sellest, et kõik ei saa olema hea ega ilus kogeda. Vahel ta laseb asjadel minna, kuid teisal ta võitleb vastu. Ta püüab kontrollida kõike ja kõiki – selleks tuleb haarata võim enese kätte. Teoorias peaks võimulolija määrama ära selle, mis ja kuidas tuleb – kelle teekonda käiakse. Inimene ei mäleta, miks ta vajab kontrolli ega seda, kelle vastu ta võitleb. See on sundus temas, vajadus, mis vajab täitmist selleks, et ... .

Inimene ei oska oma Hinge enesest eraldada – näha ise ennast kahestununa ega tunnista ennast, kellegi teisega, ühes olevana. See tooks kaasa meelehaiguse. Inimene loob enesele minu Mina – selle tundemina, kes allub tema kontrollile, kuid kellest tegelikkuses saab tema kontrollija – tunnetena väljenduv inimene on vahend – ta on energia muundur, kes toidab oma tundeid – see on pendlite maailm, milles võnkuda edasi ja tagasi. Magada silmad lahti.

On teadmine ja on unustamine. Alguses valitud tunne, kas toetab või takistab teekonda. Kui ei lähe, siis ei koge. Kui ei vali, siis ei juhtu. Paanika – see on teadmine, et midagi on tulemas, kuid ei tea, millal ja mis täpselt juhtub, seega on kõik variandid võimalikud. Segadus – see on vajadus, midagi ära teha, muuta, lõpetada, kuidagi olla, kuid puudub teadmine, kuidas ja millisena olla. Enesekaitse – keegi on vaenlane, kusagil on oht – vajadus päästa, et ei tuleks seda, mida kogeda on hirmus. Enese tasalülitamine - elamine vaikuses, allpool pealispinda.

Vahel inimene usub, et see ei ole tema enese elu, sest temalt ei küsitud. Temale ei jäetud valikut valida. Kust algab see, mis on oma, kus on see, mis on teise? On tahtmine kogeda – ise oma elu elada – olla peremees. Aeg tiksub - see saab ühel hetkel otsa. Palju veel on jäänud järele? Mida ja kui palju veel peab, jõuab, saab, on üldse võimalik? Milline on oma enese elu hind?

Enese Hinge ei saa olematuks teha ega väljavahetada. Enese elu tuleb läbi kõndida – inimene ei saa ise ennast ära päästa ega oma elu ette ära kontrollida – tahtejõuga ega vastu hakkamisega ei saa soovimatut teha olematuks. 

Aegade teele jäetud jäljed on mälestused, mis avanevad tagajärgi kogedes. Inimeste tunded on see kaduma läinud Eedeni aed - tunded on võimalus ja takistus. Küsimus on selles, kuidas ja mille jaoks oma tunnestest sündivat energiat kasutatakse. Hing kannab kaasas aegade raskust - inimene on võimalus - oma elu elades, anda oma osa ja olla osa.

Teadvustades, enesele oma tunnetemehanisimi, on inimesel võimalus valida tunded - elu varjudes või teadmise - tunnete teadliku kasutamise. On võimalus tasanduda ja luua ühendus – Hinge teekond on enese teekond – inimese võimalus on siduda ajad ühte – seista oma kohal – olla see, kes eile ei oldud, kuid täna ollakse – võtta vastu see, mis tuleb ja luua tänasest homne päev.


Marianne

13.09.2022.a

Kommentaare ei ole: