Inimene võtab inimesi ja lugusid isiklikult, sest ta võtab ise ennast isiklikult. Tahtmata ise ennast tunda ja vaadata, suunab ta oma tähelepanu välja – teistele. Inimene tahab, et teda puudutanud lood ja teised inimesed muutuksid, vaikiksid, pildilt kaoksid - siis saab inimene võimaluse olla sellisena nagu ta on nõus ise ennast kogema.
Inimene võtab ise ennast isiklikult, kui ta ei meeldi enesele, kui ta ei pea endast lugu, kui ta ei austa ennast, kui ta ei väärtusta ennast - tema on see, kes eksib ja ei oska olla alati õige. Inimene võtab ise ennast isiklikult, sest ta usub, et kui tema ise ei oleks üks, teine või kolmas või teinud/ olnud nii või naa, siis oleks lugu teisiti ja osaks saanud kogemused teistsugused. Vahel inimene lepib enesega. Kuid siis, kui ta tahab, et oleks ja saaks ning ei peaks ega oleks, siis peab ta enesega sõda. Inimene ei ole rahul iseendaga – tema ise ei ole iseendaga rahu teinud.
Inimene saab iseenda puudutusest puudutatud – ta kogeb ennast valuna ja vihana, külmuse ja soojusena, armastuse ja helgusena – inimene on energia, mis otsib enesele sängi ja nii ta voolabki sinna, kuhu ta iseendale võimaluse loob. Inimene võtab ise ennast isiklikult - ta on loonud ennast tundena. Inimene on enese looming – nimeline tunne - ja seega ta tunneb ennast ise endas.
Marianne
16.12.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar