teisipäev, 14. detsember 2021

Jõululised tegemised

 


Selle aasta novembri alguses viskas üks inimene kohalikus Fb grupis õhku küsimuse - Kas meie vallas on vajadust üksikutele vanainimestele jõulukaartide tegemise järele. See mõte tundus mulle teostatav, sest juba ülejärgmisel päeval ootas mind ees jalutuskäigusõprade kohtumisõhtu. Seal oli inimene, kellele sain selle küsimuse edasi esitada. Tema vastas jaatavalt ja ütles välja ka numbri - 60 koduhoolduses olevat eakat, kellele just oli hea jõulukaarti ulatada. 

Mõeldud-tehtud. Läksin koju ja lõin ürituse - Jõulukaardid Sauvo eakale - kestusega kaks nädalat. Jagasin info laiali ja ise mõttes lootsin, et kui 60 kaarti kokku tuleb, siis on see päris hea tulemus. Esimesed kaardid potsasid meie postkasti juba ülejärgmisel päeval. Jagasin neid postitusena somes, et julgustada inimesi, näidates, et kaarte on tulnud ja millised need on - erinevad - igaüks oma moega.

Kaarte tuli lisaks ja igakord jagasin neist pilte ja kirjutasin postitusse, tänades, häid sõnu juurde. Kaartide arv kasvas ja tegijaid oli alates päevahoiust (2 ja 4 aastased), koolilaste , nn tavaliste inimeste kui ka kiriku kaarditöökojani välja. Ühel õhtul istusin köögilaua taga ja meisterdasin vanu kaarte kasutades ja neile juurde kleepides, joonistades, ka ise 7 jõululist salmiga kaarti. Kokku meisterdati 220 kaarti. See on tõsiselt suur arv.



Juba siis, kui kaartide tegemise aeg oli veel käimas, tuli mul idee teha helisev postkaart ja ka loosimine. Mõeldud-tehtud. Pildistasin üles kõik kaardid ja tegin neist kolaaze ja kokku ühe suure. Tähtaja saabudes avaldasin kõik kaardid ühe suure kaardina ja küsisin - Kui mitu kaarti tehti? Auhinnad olin kindlustanud kokkuleppeliselt kohaliku S-marketiga ja nii oli mul võimalik inimesi tänada ning häid jõule soovida 4-le inimesele - ühele, kes arvas arvu täiesti täpselt ära ja kolmele, kõigi vahel väljaloosituna nn lohutusauhinnad. 

Kaartide edasi ulatamisega ja loosimise läbiviimisega sai üks joon alla tõmmatud, kuid lugu ju sellega ei lõppenud. Suvel kohalikule turuplatsile tehtud puust puu seisab endiselt omas paigas. Sügisel tehti ettepanek sinna helkureid, jagamiseks ja võtmiseks, riputada, kuid mina ei olnud sellega nõus. Mõte teostamiseks oleks inimesed pidanud pingi peale ronima ja kuna oksadel olevad lehed on naelutatud, siis need ei oleks talunud kiskumist/ väänamist. Seega ütlesin somes välja - EI. 

Mina ei tahtnud olla see, kes teistelt midagi ära võtab, vaid anda võimalus teostada head. Kuna S-market toetas ka minu suvist üritust auhinnaga ja vanem poeg on seal tööl ning ka tema klassivend töötab seal ja ka tolle kasuema on sealne ülemus, siis jagasin nendega oma mõtet. Jõulupuu, mis kaunistamas poe õue, on see puu, millele saab helkureid riputada. Mõte meeldis, kuid nad ei võtnud vedu, kuna puu oli puudu. Kuna opile mineku ja käiguga ning lugudega rollidest, oli minu aeg  täidetud, siis see mõte settis, kuni käes oli aeg astuda ja ma nägin teed ning jagasin seda eelmise nädala esmaspäeval poes kohatud ülemusega.



Tegu jäi minu ja meie tiimi (minule loometöö ja abiliseks olemine ja mehel tehniline taip ja osavalt oskavad käed) teha - meil oli olemas üks tehiskuusk, ühe sain äraantavate asjade grupist juurde ja siis leidsin veel ühte-koma-teist ülejääkide hulgast ning ka ühest suurest prügikastist ja alustasin teekonda. Mõte arenes tegutsedes edasi ja nii lisandus kompositsiooni ka lumemees ja lumi ning nii kingitused, kui ka suusad. Sinist värvi kaabu on poevärvides. Kahjuks ei ole siiani õnnestunud saada kollast värvi salli, see jäi sinine. Kuid tegin kollased randid sinise kaabu ja nn kõhu äärde. Lumemees sai "kihiline" - nööbid, silmad, suu ja nina on puust, käed mingist autode juures kasutatavast võrgust ja puust - neid saab modulleerida ja liigutada sobivasse asendisse. Kõhu seest saab kaamerasse vaadates jõululisi hetki salvestada. Ka laternad said kompositsiooni ehtima pandud.

Ühise arutluse käigus leiti Jõulule ja puudele ka sobiv koht. Kui me kõike kohale viisime ja paikka hakkasime sättima, olin ma nii tänulik, et poe reklaam nii sobivasti taustale jäi ja sinised ning kollased värvid kokkuklappisid ja üleüldse kõik oli täpselt õige - taas oli olnud võimalus luua, midagi head, ilusat ja vajalikku sellest, mida väga enam või üldse ei vajatud. Helkureid on juba toodud ja viidud ning pood korraldab mingil päeval ka glögi ja piparkoogid - jõulud kõigile.

Helisev postkaart elas samal ajal oma elu. Kaardid olid olemas - edasi olid mõtted ja küsimised. Noorema poja klass kirjutas jõululuuletused, mille suure poja sõber sisse luges. Vanem poeg sõitis sõbraga mööda valda ja filmis drooniga talvist elu ja olu, loodust ja merd ja inimeste asumisi - ehitisi. Muusikaga on tänasel, autorite ja nende õiguste, ajal keeruline. Kuid õnneks pakub Youtube kasutamiseks tasuta raamatukogu ja vanema poja heliloojast lapsepõlvesõber oli nõus kirjutama 5 min loo Lumemehe multika muusika ainetele. 

Lõpuks oli kõik koos ja kõik see tuli ka kokku panna nii, et oleks elu ja lugu. Kokkulõikamine võtab aega ja mõtlemist ning katsetamist, et kõik sujuks ja oleks kaasaviiv ja elamusi pakkuv. Eilne öö jäi päris magamata - olime lõpusirgel, sest leidsime mooduse, kuidas ka kaardid loole lisada ja liikuma panna. Viimistlesime ja täiustasime, lõikasime, kleepisime, venitasime ja kella kolme ajal ta nagu valmis oligi. Kuigi hiljem selgus, peale salvestamist, et apsakaid jäi ikkagi sisse.

Loodu, avaldamise jaoks, mitmekordne salvestamine oli üks pikk ja ikka üsna tõsiselt pikk jutt, mis võttis ühtekokku 5 tundi aega ja sellepärast me ei tõtanud enam midagi muutma - lugu jäi nii nagu ta valmis sai ning kõigile näha ja kuulata on. Ma olen tõesti väga tänulik ja õnnelik ja liigutatud - see, mida nägin võimalikuna, sai päris päriselt valmis loodud - ühiselt ja toetusega. Aitäh selle eest, et oli ja oldi - olen hoitud ja olge hoitud.

Siin, selle koha peal oli kaks päeva videolink, kuid täna enam ei ole. Kuna ma ei küsinud kõigilt kaartide tegijatelt ja luuletuse kirjutanutelt luba, nende või nende laste, loomingu avalikuks kasutamiseks, siis leidus üks või paar või enamgi inimest, kes ei olnud tehtuga rahul ja täna tuli koolidirektorilt käsk lugu avalikust ruumist eemaldamiseks. Järgisime juhiseid. Nüüd läheb aega, et video uuesti üles ehitada. Võtame ära kõik kaardid ja luuletused ja kasutame enese loomingut - jõulud Sauvos tulevad uuesti.

21.12.2021.a valmis see saigi 



Marianne

14.12.2021.a



Kommentaare ei ole: