Nohu - see on energia pais, mis algul väljendub kumiseva peaga, kinnise nina, aevastamise ja vabalt voolava vesise piserdamisega, hiljem üha paksemaks ja sitkemaks muutuva tatiga. Nohu on rõhkude muutus. Nohu on segadus, olemine on häiritud, väline kaob – keskendumine enesele. See on kontrolli kaotus. Tundub nagu oleks kõik paigale ja seisma jäänud, kuid väljendudes, ühte punkti koondumisena ja kogunemisena, on vana ehk ära olnu ja üleliigseks osutuva väljutamine - see on aktiivne protsess. Keha tahab vabaneda sellest, mida inimene ei taha enesele tunnistada ega vabaks anda.
Nina on ees ja kohal enne, kui inimene ise. Nina on ellu sekkuja ja elu vahendaja. Nina on, kuid inimene ei näe seda, sest ta on valinud mitte näha. Kui inimesel ei näi olevat, siis varjul/ varjus on olemas. Nohu on kohal, kui jaanalind on pea liiva alt väljavõtnud ja näeb Maailma sellisena nagu see on – pole kohta, kuhu peituda, sest olev on olemas.
Ei pääse edasi – surve kasvab, et kogudes jõudu voolata välja. Keha väljendab inimese soovi võtta oma vabadus tagasi – enese ja Maailma üle kontrolli omamine osutus võimatuks. On olnud, kuid ei ole nähtud – ei osatud või ei tahetud vaadata. Olnu saab nähtvalt olevaks, et inimene saaks oleva vastu võtta ja lasta olnul minna. See on õppetund – läbimurre järgmisesse – võimalus.
Nohu – see on lapse solvumine, kes ei luba enesel astuda ja hoiab ise ennast tagasi – madalamas sageduses - „Mina ei hinga oma elu sisse”. Keskendudes kolmandale silmale – tõsta enda energia teadlikult kõrgemale. Ausus enese sees – iseenda sõnade vastuvõtmine - „Mina ei saa olla enam see, kes ma olin – olen see, kes ma olen”
Marianne
09.12.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar