Jääb tasapisi väiksemaks ruum,
milles toimub elu
ja vaiksemaks see aeg,
mis õhtusse ära kulub.
Aeg ühendab lahti otsad -
oma aeg on mööda saamas,
kui kõrvalt kaob olnu
ja olevik kolib mälestustesse.
Aeglasemaks jääb samm
ja hääbub tegus ramm,
on hauras ja habras taht,
veel leek hubiseb sees,
veel on järgnemas hetk,
mis võib-olla
selle loo viimane.
On lävelseisja valmis
oma lugu lõpetama,
kuid see, kes jäämas
aega alles hoiaks veel,
sest tema on see,
kes jääb välja -
suletud ust vaatama,
tema on see,
kellel enam ei ole,
seal, kus oli ...
Marianne
07.12.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar