Inimeste teod saavad külge isekuse sildi siis, kui need on kellegi mätta otsast vaadatuna ebaõiglased. See keegi näeb, et tema jääb ilma, kui teine saab. See keegi teine peab tegema, kui teisele jääb vabadus alles. Sellel kellelgi teisel pole olemas hetkel, mil teisel on päriselt olemas.
Just sellisel hetkel, kui ei taheta pealt vaadata ega enese ilmajäämist kogeda, siis mõeldakse või öeldaksegi teisele – Oled isekas! See tähendab, et too, isekas inimene, mõtleb ainult iseenese peale, annab iseendale, omab ise, ei jaga ega anna teisele – ei ole samasugusena, kui see keegi teine on.
See keegi teine tahaks vahetada kohad, kuid ei saa ja sellest teadmisest tulenevalt ta ei taha pealt vaadata teise kättesaamatut omamist. Olla isekas tähendab teises äratatud tundeid – oma elu ohvrina kogemist. Isekas oskab ja seega saab elada oma elu õigesti – saab ja omab seda, mida sellel teisel ei ole. See on see, mida see keegi teine tahaks ka ise sel samal hetkel kogeda.
Sageli valitakse sellise, ohvrina kannatmise, olukorra lahenduseks tekitada oma sõnade, pilkude ja kehakeelega isekas inimeses süütunne, et nii saada võimalus õiglus jalule seada. See on katse viia pilt Maailmast tasakaalu st korrigeerida seda nii, et see keegi teine ei tunneks enam ennast ebaõiglaselt ilmajäetuna. Isekas inimene peab lõpetama oma tegevuse, jagama omatavat või maksma kahjutasu kannatuste eest.
See on huvitav vaatenurk – sellel kellelgi teisel on sees tunded, millega tema ise toime ei tule ja ennast ohvrina tundes leiab ta enesele ohvri – süüdlaseks valib ta nimetada iseka teo teinud iseka inimese ...
Marianne
11.08.2021.a
1 kommentaar:
Väga huvitav!
Postita kommentaar