Inimese elu elamine on kui näitelavadel erinevates etendustes ja vaatustes mängimine. Uues hetkes algab uus vaatus. Vahel on kaalasteks uued tegelased, siis jälle vanad. Nii nagu meile meeldib vaadata sketše, mis sünnivad olevas hetkes kohapeal ja teevad nalja, nii meeldib meile vaadata ka sarju, kus inimesed elavad ekraanide sees nii nagu meie ise nende ees.
Sarjades on põnevust, kui me näeme, et oli ja juhtus midagi, siis teame, et järelikult kusagil tuleb sellele järg, kuid me ei tea, millal see juhtub. Sarjades on saladused, mida varjatakse ja millega manipuleeritakse ning, mis tulevad päevavalgele kõige ootamatumates kohtades ja siis selgitatakse ära, mis juhtus, kes ja miks keegi tegi või tegemata jättis. Sarjas järgneb, lugu jätkub ja kestab edasi.
Ka meie eludes juhtub midagi ülimalt argist, seal on vastamisi seismised, tülid või on lahkhelid, siis ollakse ja tülitsetakse, minnakse teise tuppa, lahku ja ollakse eraldi, siis tullakse tagasi, kohtutakse, tehakse nägusid ja kui libastutakse lavale jäetud banaanikoore peal, jätkatakse pooleli jäänud lugu – tülitsetakse edasi. Vahepeal oli reklaam ja seega tegevus püsis pausil – see on seebiseriaal iseenda kodus ja argises elus.
Kui valiks nüüd vahetada vaatenurka. Teha enese sees otsus, et iga järgnev hetk on uus vaatus, kus on selle hetke lugu mängimisel. Hoolimata sellest, kes ja mida eelmises päevas, elus, hetkes ütles või tegi on käes uus lugu – sketš, millel ei ole pistmist eilse ega homsega. On vaid praegu, nüüd ja siin – mängime ja proovime. See tähendab, et me ei hoia eilset lugu meeles ega võta sealt tuld kaasa, et selle valgel mängida justkui uue sildi all vana kordust, sest meis on olemas elav tunne, millest meie ise lahti ei lase. Kuidas on, kui valime olla vabana vabaduses – luua iseenda elu elavas hetkes olles.
Lastel puudub mõõdetava aja mõiste ja seega on neil keeruline mõista eilset või homset aega. On olemas hetk, milles ollakse ning seal on olemas täpselt see ja võimalik kasutada ainult seda, mis seal olemas on – kõik sünnib ehedalt selle koha peal. Proovime, kuidas eile ära unustatud aeg tuleb meil täna välja – ei ole eilset ega homset, on täna ja meie ise elame selle sees.
Marianne
14.08.2020.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar