kolmapäev, 19. august 2020

On suur energeetiline vahe, kus ja millises paigas inimese poolt loodu kasvab

 


Kevadel oma õue koristama asudes, viisime küüni tagant minema hunnikute viisi vanu oksi, lehti ja käbisid. Alles jäi sõmer, huumuse, okste ja veel kõdunemata lehtedega segamini maa. Mõtlesin, et see on hea koht kõrvitsatele – on vari, küngas ja viljakas pinnas. Taimed sirgusid kiiresti neljaleheliseks, kuid siis saabus suvi ja selgus, et see koht ei olnud tegelikult kõrvitsatele sobiv. Tuulevari tagab selle, et keskpäevane päike, mis kõrvetab kõige tugevamalt, loob sinna kuuma ja seisva õhu. Pind on sõmer ja vesi voolab sellest läbi, pinnas ei hoia niiskust endas. Kastan õhtuti, kuid sellest ei piisa. Taimed püsivad elus ja kasvavad, kuid nad ei tunne rõõmu sellest, kus nad on ja see paistab välja – kui saaki üldse saab, siis tulevad väga minimõõdus kõrvitsad.

Samamoodi võtsin eneses sündinud lood, kui seemned ja sidusin need kokku kohtadega, kus oli võimalus korraldada inimestele seda, mida soovisin jagada. Uskusin, et need on sobivad paigad, sest seal tundusid olevat olemas peaaegu kõik vajalikud komponendid, et nende tee õnnestuks – mõeldud tehtud. Paikade omanikud nõustusid ja ürituste lehel on nad GO-Hostidena kirjas – energeetiliste ghostidena ehk vaimudena minu poolt loodavaga ühte seotud. Kuid edasi astudes selgus, et nendes kohtades oli minul võimalus iseendana kasvada, kuid ei kasvanud see, mille olin sinna istutanud. Lood kiratsesid hoolimata sellest, kui kõvasti mina ise pingutasin, et neid edasi aidata.

Kui koht ei ole sobiv ega pinnases vajalikku või ümbrus ei toeta, siis külvatud seemnest võib kasvada küll taim, kuid ta ei ole lopsakas, vaid kidur ja tema edasi kestmiseks tuleb teha tõsiseid pingutusi ning oodatud saak on nigel või jääb olemata. Kui paiga omanik, olles ise energeetiline side maaga, ei tunnusta ega taha ise kogeda seda, mis nö tema peal ehk tema maast kasvab, siis ei ole seemnega seonduv tema vastutus ja see, mis seemnena kasvama pandud ei leia seal toetust, et kasvades luua ennast paiga omanikule kingituseks, sest too ei näe sündivas kingitust iseendale. Jah, ta võib küll teha reklaami ja soovitada, kuid ta ei tea ja on vastu sellele, millest ta räägib, kui ta ise ei taha enesele sellist kogemust.

Mina võin ja saan luua ning läbi viia seda, mida veel ei ole olnud ja mis toetab inimesi nende teel. Kuid, kui ise olen valinud selleks paiga, kus päikest ei ole või see kõrvetades kuivatab, kus vett ei ole või see ujutab üle, kus mullas toitu ei ole või see lämmatab, siis võin enese seemet küll kaitsta ja õigustades tõestada – see ei kasva, vaid kiratseb ja kohtab vaikust ning takistusi. Minu loodud taim, mis on kokkuseotud vaimuga ei kasva seal, kus omanik ei usu ise seda vajavat või ei näe selles enama sündi. Ta näeb tulemas raha, kuid mitte taime ennast – koha omanikus endas lugu ei sünni, sest tema ise ei loo selles ennast.

Mul on kogemused, kui kõndisin kohvikute ja õuekirbukate teel, neis lugudes kasvasin ise ja kui oli raskus, mis takistas sündmuse valmimist, siis tuli abi, mis aitas edasi. Selles ajas olid olemas küll need inimesed, kellelt olin ise tuge küsinud ja seal oli ka neid, kes olid ise andnud lubaduse aidata, kuid siis valisid teise valiku ja võtsid oma õlad alt ära. Neil hetkedel astusidki ligi need teised, kellega mina polnud kohtunud ega koos olnud ja ulatasid oma panuse ning lugu läks edasi, et oleks tulemus, mis ühiselt sai inimestelt inimestele loodud. Nüüd sellist tuge ja toetust ei ole tulnud. Olen saanud toetusi ja tulemusi, et kasvada ise ja kõndida iseenda sees olevate lugude teel, kuid teistele inimestele loodav ei kasva edasi. Minu poolt valatud vesi kaob aurustudes ja see ei too oodatud tulemust. Mina kasvasin ja olin, et sünniks hetk ja looming, paiga omanikud ootasid, et antaks raha maa ja nime kasutamise eest.

Täna vaatasin otsa oma taimedele ja võtsin nende sõnumi vastu – on minu enese valik, kas olen jätkuvalt seotud seisvaga või vahetan kohta ja kui vaja, siis vajutan ka pausinuppu. Lood on minus ja Maailmas märksõnadena olemas, nad sünnivad kohal olles koha peal olles ja seda saan ma teha kõikjal seal, kus on olemas ja valmis sobiv pinnas, millel kasvada, et loodav oleks kingitus nendele. kes nähes selles enese jaoks kingitust, osalevad enama loomises. Minul on olemas seemned ja mina ise kõnnin ümisedes, tantsides ja kasvades edasi, et luua enamat inimeselt inimesele.


Marianne

19.08.2020.a

Kommentaare ei ole: