Elus olemas olemise talumatu raskus

Tibu´le ja ikka iseendale ka

Sa lood endale iseendast pildi, milline Sina peaksid, läbi oma uskumuste, tõekspidamiste, väliste ja enesekehtestatud reeglite järgi välja nägema ning siis Sa püüad ennast nendesse raamidesse suruda, käituda, olla ja teha nii nagu Sa usud, et peaksid selles ilusas illusioonis olema. Kuid Sina ei sobitu ega mahu, sest raamid ei ole Sinu mõõdu järgi tehtud ning Sa hakkad end vigase ja valena tundes parandama, püüdes end muutes muutuda. Kuidas saab kujuteldav Sina olla õigem, kui see Sina, millisena Sa tegelikult iseendana olles oled?

Sa kardad hukkamõistu iseendana väljendudes, sest Sa oled nö tavalisusest iseennast ehmatavalt erinev. Sa hülgad ennast kui asud end muutma, kuid nii astud Sa ise endale vastu ja seda tehes muutud Sa iseendale ohtlikuks, sest soovid ärakaotada iseennast iseendas ning lõpuks Sa enam ei teagi, mis on õige või vale, mis on must või valge, mis on väljas või sees – Sina ei tea enam, kus, milline ja kes oled Sina.

See on elus olemas olemise talumatu raskus, kui Sa elad oma elus, kui rollis, milles Sa suunad end olema kujutlus – Sa pead suutma olla teistsugune, kui Sa tegelikult oled ja siis kasvab vastuolu rolliga – Sa pead olema, sest Sa ei taha olla. Sa ütled endale, et Sa ei tea, kuidas olla, sest Sa lihtsalt ei oska olla. Sa arvad, et kui oleksid teistsugune, siis oleks kõik korras, aga kuna Sa ei ole, siis järelikult tulebki rolli säilitamiseks ennast muuta.

Rollis olles tunned end rünnatavana ja Sa pead enese kaitsmiseks erinevaid strateegiaid välja mõtlema. Pigem oled valmis ennast kaotama, kui loobuma rollist, milles Sa olla ei taha. Sa oled võtnud endale kohustuse – Sina pead, sest Sina ise valisid endale rolli või õieti valiti see Sinu eest, kui sündisid inimlapsena oma vanematele, rahvuse sekka, kohta ja aega.

Võti ei ole enese jõuga allasurumises, rohtudega uimastamises, kannatustes ega püüdlustes panna end teisti tundma, vaid vaatenurgas – olles ise endana vaadata kõigele iseendana vastu. Sina ei pea, kuid Sina võid, kui Sa tahad olla nii nagu Sina ise endana olles oled.

Käbi ei kuku kännust kaugele, kuid iga käbi kasvab suureks, küll sarnanedes, kuid ometi eristuvalt erinedes ei astu ta kunagi samadesse saabastesse, vaid sirgub ise puuks, kes külvab ise oma seemned Maailma. Sa seisad paigal, kui ütled endale – Mina ei taha, aga mina ei saa! - Sa ei pea ega saagi olla see, kes Sa ei ole, sest Sina oled see, millisena Sa valid olla.

Marianne

01.04.2019.a