Hirm on kui kuri, keda ei tohi
nimepidi kutsuda,
sest siis ta tuleb ja ongi meie eludes ning läheb täide, kuid
tegelikult on ta meie
igapäeva
kaaslasena
juba kohal ja olemas.
Valetades
iseendale salgame
oma hirmud, soovides tõestada,
et teda ei ole meie Maailmas olemas, sest nii
usume end olevat vaprad ja tugevad.
Kuid andes
oma hirmudele nimed anname endale pidavad
jalgealused, millele astudes edasi minna.
Marianne
28.03.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar