Ühest
ruumist teise astudes suleme enese järel ukse, et see, mis oli seal
ei tuleks kaasa ega pääseks sisse ja see, mis on siin ei pääseks
välja ja jääks alles. Me olime seal, oleme olemas siin ja saame
olemas olema tulevases. Aeg oli enne, aeg on praegu ja kord tuleb see
aeg, mis saabub siis kui astume järgmisesse ruumi sisse ja oleme
seal, kus meid varem ei olnud. Uksed aegade vahel on kinni, et oleks
olemas selgus ja piirid selles, kus me hetkel oleme, kuid vahel uksed
kaovad ja me oleme kõikjal – oleme eileses, tänases ja
homses ühel ajal olemas.
Marianne
04.03.2019.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar