laupäev, 3. juuni 2017

Siis kui Armastus sai haiget II ... See, mida Mina varjasin ja eitasin...



Mõistmiseks Sinule, kes Sa Minuga kord koos kõndisid.


Minu elus oli vaid imepisikene hetk, kus üks baasvajadus, millele rajada Minu Mina vundament, jäi rahuldamata. Sellest hetkest kasvanud kadumishirmuga, kadus ka usaldus välismaailma vastu. Kuhugile esimest korda minnes tahan teada, mis mind seal ees ootab, et ei oleks üllatusi. Ma ei ole valmis vahetult tundmatusse astuma, sest vajan ettevalmistusaega ja teadmisi, mis loovad turvatsooni välises. Kusagil tihemini käies kinnistub oma koht, mille hõivajast saab vaenlane, kes võtab ära mulle kuuluva. Uus lisanduja gruppi lööb senise turvalise keskkonna sassi ja mina pean uuesti kohanduma, oma koha kindlustama. Turvatunde siin maailmas annab teadmine, et kõik on nii nagu koguaeg on olnud, sest minul on raskused kohanemisega ja muutustega toime tulemisel. Kokkupuutes välisega löövad sealsed muutused mind tasakaalust välja ja ma pean kogu aeg ennast tasakaalustama. Kõik väline justkui puudutaks mind, sest kõik sealne olen mina ja kõik on minu osad. Ma pean ikka ja uuesti saama kinnituse, et minu jaoks on välises koht olemas, ootamas samasuguse ja muutumatuna.

Seega klammerdun naissoost inimese külge, kes minu elus on. Tahan temalt kinnitust, et mina olen oluline ja mulle on alati koht tema elus. Tõestuseks on see, et ta vajab mind, sest see annab mulle teadmise, et olen väärtuslik. Ta vajab ainult mind, teised tema naissoost kaaslased on konkurendid ja võistlejad minu kohale. Teine inimene väsib, sest soovib oma elu oma moodi elada, ta soovib muutuda oma valikuid valides. Tema ei saa anda mulle garantiid, et meie suhe ei muutu, sest me mõlemad muutume ka, siis kui tundub, et muutusi ei ole.

Kui teine ei tee nii nagu mina soovin, kui ta ei anna seda, mida vajan, kui ta soovib oma teed kõndida, siis mina ei tule sellega toime ja katkestan suhte. Minul on raske taluda, et üks minu osa ei allu minule, ei mõtle minu huvidest lähtuvalt, sunnib mind olema see, kes ma meie suhtes ei ole – täiskasvanu. Mina oskan olla laps piirideta maailmas, kus kõik olen Mina – maa, asjad, kohad, inimesed jne – kõik võimalik olen Mina.

Lahustumiste, hülgamiste, klammerdumiste jne vältimiseks väljamõeldud käitumisviisid ei ole olnud edukad. Ikka viisid nad suhte katkemiseni, iseenda kibestumiseni, vältides lähedasi suhteid, inimesi endast eemale hoides kuni tõdesin, et mina ise ei vali enam teisi ja nii Maailm ka mulle vastas - kõik suhted hääbusid. Kuid minu sees nuttis sisemine laps, et miks mitte keegi temaga ei mängi, suhelda ei soovi, teda väärtuslikuks ei pea ja Miks ometi teda maha jäetakse.

Kõik kasutatud käitumisviisid olid teiste inimestega suhete hoidmiseks välja mõeldud, kuid nad ei aidanud mind soovitu saamisel. Minu olemus mattus aina sügavamale skeemide ja õpitud käitumismustrite, mida ma vaid välja oskasin mõelda ning, millest kramplikult kinni hoidsin, alla. Omal moel ootasin ikka välise vastust, kas ma olen juba piisavalt õppinud, käitumist muutnud, kas nüüd olen sobilik, kas nüüd leian sõbra, kes mind vajab.

Jätkub...


Marianne
03.06.2017.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar