teisipäev, 13. juuni 2017

Armastuse vajadus ehk Armastuse keele erinevad viisid




Inimene mõistab seda armastuse keelt, mille kaudu ta sai lapsena tunda, et teda armastatakse. Keel, mis oli inimest lapsena ümbritsenud välise väljendusviisiks, mille kaudu ta koges armastust, siis kui temas oli armastuse vajadus. Täiskasvanuna ongi meie armastuse keel just selline, millisena me armastust lapsena kogesime. Kindlasti väljendati meile armastust ka teistel viisidel, kuid rääkida oskame nii nagu kogesime.

Armastus on ühes meie turvatundega, olemas olemise rõõmuga, usuga elule ja õigusele olemas olla. Armastus saab alguse meist, kuid selle kinnitus lapsele tuleb välise peegeldusest - kuidas, mil viisil ja moel ning millal me oleme saanud tagasiside – see on meie armastuse keele kogemus. Nii nagu õppisime oma vanematelt emakeele, nii saime oma kasvatajatelt kaasa ka armastuse keele.

Armastus on kõige alus. See on vundament, millele toetub meie tervik. Kui kasvab armastuse vajadus, suureneb vajadus järgmise ja järgmise tunde täitmise järele. Armastuse vajadus sünnib kui me keelame endale armastuse, kui me tunneme, et meie olemasolu ei ole armastus, kui me ei usalda armastust, kui armastus teeb haiget ja on füüsiliselt pisarateni valus. Armastus on esimene, millest tunneme puudust ja viimane, mille saame täidetud ja ometi on meie olemuse teadmine armastuse olemasolust see, mis meid edasi viib ja elule mõtte annab.

Meis endis on olemas meie tegeliku olemuse armastuse keel – meie keel. Armastuse vajadus tekkis, sest meie keel ja välise keel olid erinevad. Me ei saanud armastust nii nagu vajasime, kuid õppisime ära selle keele, kuidas meile seda jagati ja nii anname seda ka edasi. Seega õppides oma lapsi ja lähedasi kuulama ja tundma, õpime ka teisi armastuse keele viise.

Armastust jagades on võimalik armastuse energiat kasvatada – teda andes ja vastuvõttes, kuid jagades teda viisil, mis ei ole meie endi armastuse keel on võimalik, et me ei oska või ei luba endal seda energiat vastu võtta. Me anname teisele energiat, soovides teda õnnelikuks teha, kuid jagades energiat ja seejärel kasvanud armastuse energiat mitte vastu võttes, kasvatame iseendis armastuse puudujääki. Kuid alateadlikult soovime jätkata jagamist, et ometi kord ise täidetud saada. Kuid iseenda sees oleva armastuse vajaduse saame täidetud kui tunneme ära iseenda tegeliku olemuse armastuse keele, õpime ta selgeks ning asendame seejärel, väliselt õpitud keele, iseenda keelega.

Just need viisid, mida me õpime teisi lugedes, mida kasutame neile armastust jagades, mõjutavad meid endid. Need on meie olemuse viisid, see mille kaudu me saame täidetud. Saame täidetud kui lubame välisel anda ja anname iseendile loa armastuse energia vastu võtta. Vastu võtta avanedes, usuga rõõmule, elule, oma olemasolu õigsusele ja turvatundele, ka siis vastu võtta kui teame, et võime välise käest haiget saada, sest meie armastuse keele viisid on erinevad. Meis on teadmine, et armastus on meis endis, meie ise oleme armastus ja meie täidame end läbi iseenda. Me anname ja Maailma annab vastu, armastuse energia voolab, ei ole puudust, seisakut ega ülejääki. Armastus voolab kõiges ja kõigis tingimusteta.


Beethoveni 9 sümfoonia Ood Rõõmule:


Marianne

13.06.2017.a

Kommentaare ei ole: