Maailm mängib – Kas Mina usaldan kaasa mängida?

Astudes uue päeva hommikul Maailma, kas olen siis avali ja lahti, avatud kõigeks, mis mind ees ootab – andma, võtma, suhtlema ja olema või ei tunne ma end turvaliselt, ma ei usalda iseennast, seda, mil moel ma toime tulen – seisan oma piiride ja ootustega kõrval – ei usalda kaasa mängida. Ma ei uskunud, et Maailma mängud on minu jaoks turvalised, sest ei usaldanud olla ja näidata end iseendana. Mind ümbritsesid raamid – ettevalmistus ja kontroll – ma seisin oma piire kaitstes.

Kui minus kadus usaldus, kadus ka turvatunne, sest oli hirm uuesti haiget saada ja ma õppisin end kaitsma. Kas ma siis ei usaldanud välist või iseennast? Mina ei usaldanud iseennast, sest ei saanud mängimisega hakkama. Midagi juhtus - väline tegi midagi sellist, mida mina ei oodanud ja see viis mind endast välja. Olukord, millega ma enam toime ei tulnud, sest ei osanud seda lahendada ja selja taha jätta. Juhtus see, mis käis minu pihta ja mina ei tundnud end turvaliselt. Ma ei usaldanud, sest mina ei kontrollinud enam iseennast, hetke ja ammugi mitte välist, seega ma ei suutnud kindlustada, et see ei juhtu uuesti.

Ma tegin kord oma elus otsuse, mis muutis mitme inimese elu. Ma soovisin välise toetust ja mõistmist, kuid selle asemel mõisteti mind hukka ning loeti tehtud otsus valeks. Ma vajasin vaid armastust, kuid ümbritsev jättis mu karistuseks sellest ilma. Ma tõestasin ja õigustasin tehtud otsuse õigsust – minu õigust teha oma valikuid. Tõestasin, sest vajasin välise kinnitust, et olen õige ja armastuse vääriline. Andsin võimu välisele, andes talle loa, et ta saaks mind mõõta ja kaaluda ning seejärel otsustada, kas olen õige või vale ja määrata minu tehtud teole hind. Ma ei usaldanud iseennast, sest ei julgenud endale silma vaadata ja võtta vastutust oma tehtud valiku eest. Mina ei usaldanud iseenast mõõta, sest mul oli hirm, selle ees, mida ma iseenda poolt tehtud valiku eest maksma pean. Üks minu samm tõi kaasa sündmuste ahela, mille lõppu ma astudes ei näinud ja tulemust ette ei teadnud. Mul oli hirm, sest ma ei olnud kindel, mis saab minust kui ma ei tule oma astutud sammu tulemusega toime. Ma ei usaldanud ennast, sest ma nägin, kuidas ma olen ja mida ma teen ning tunnen kui julgen Maailmaga mängida.

Andes võimu ja otsuste õigsuse kaalumis välisele, ei võta ma tegelikult vastutust tehtud valikute eest - elan ja olen, ning, siis lasen välisel teha otsuse – kui saan hindeks hea, olen väärt armastust, kui halva hinde, siis olen hukkamõistetud ja jään karistuseks armastusest ilma. Välise mõõtmine ei tee minu tehtut paremaks ega halvemaks, sest tehtu ise jäi samaks, küsimus on minu vastutuse võtmises, kas olen teadlik sellest, mida ma tegin ning mina ise pean suutma iseendale otsa vaadata ja tunnistada:” Jah, see olen mina. Jah, mina tegin nii. See oli parim võimalikest. Mina tegin oma otsuse, sest armastan iseennast.” Mitte üks väline ei suuda minu elu mõõta, sest nemad teevad oma otsuseid ja valikuid iseendi mõõdupuude järgi. Mina kaalun ja mõõdan iseennast ning mind kaalub ja mõõdab suur süsteem – need on need kaks kaalu, mis määravad minu poolt makstava hinna või saadava tasu. Välise mõõdupuuga kaalumise lubamine on ülekohtu loomine, ebaõiglase tasu maksmine ja oma süsteemi tasakaalust välja lükkamine.

Ma tõestan seni kuni olen kindel, et otsustasin õieti. Kui suudan lõpetada tõestamise ja õigustamise, siis olen leppinud oma otsusega ja olen võtnud vastutuse tagajärgede eest. Ma ei vaja tõestamist kui usun oma sisemas, et tegin parima, mis sel hetkel võimalik. Ma ei anna enam välisele võimu minu tegude kaalumiseks, sest ei vaja tema kinnitust Oma Elu õigsusele, sest mitte keegi teine ei ole minuga minu otsustes ja valikutes. Ainult minul endal on minu enda mõõtmise mõõdupuu ja ka mina ise ei pea seda endale piiravaks raamiks seadma. Andestan iseendale, sest armastuse ja kuulumise vajadust ei ole võimalik iseennast armastamata täita. Kui astun Maailma ja usaldan temaga mängida, siis pean olema valmis vastutama iseenda tehtud otsuste tagajärgede eest – ma pean maksma hinna või võtma vastu tasu, mis on tasakaalus suure süsteemi kaalude ja minu enda mõõdupuu järgi - tasakaal, vastutus ja armastus.

Marianne

26.06.2017.a