esmaspäev, 29. mai 2017

MINU OLEMAS OLEMISE VÄÄRTUS


Lapsena näitasime oma mänguasju, nätsu- ja kommipabereid ning uhkeldasime oma vanemate ja sõpradega selleks, et võita tähelepanu, et meiega suheldaks, et meie meeldiksime.
Täiskasvanuna näitame oma autosid, elektroonilisi vidinaid ja uhkeldame oma saavutustega selleks, et saada tähelepanu, et meiega suheldaks, et meie meeldiksime.

See, et meie omame ja et meie oleme, tähendab meile, et me oleme väärtuslikud ning asjade ja omaduste omamisega saame seda teistele tõestada. Väärtus tähendab meie jaoks seda, et meile kuuluvatel asjadel on hind, mis muutub meie hinnaks. Meie loome iseenda väärtustamise läbi asjade või omaduste omamise, mitte iseendana olemise.

Mina muutusin iseenda hinnangul väärtusetuks, siis kui ema, ühel hetkel, ei soovinud minu sündi. Kuidas saan, mina olla väärtuslik kui mu oma ema mind ei tahtnud? Hülgamine ja väärtusetuse tunne - kui mind hüljatakse, siis järelikult olen väärtusetu. Milline on siis minu väärtus minu enda hinnangul? Ma hindan iseennast läbi teiste, sest mina olen väärtuslik vaid siis kui väline seda ütleb ja nii ma ootan enda tunnustamist ja väärtustamist väliselt. Maailma peegeldus ütleb, minu tunnetuses, et väline mind ei hinda, kuid tegelikult peegeldab ta peegelpildina tagasi minu iseenda väärtustamatust.

Kuidas olla ise enda jaoks väärtuslik? Kuidas olla väärtus oma olemisega? Ma tõestan selleks, et tunda end väärtuslikuna kogu aeg iseennast vahendina kasutades, iseendale ja maailmale oma väärtuslikkust. Seni kuni ma tõestan, vajan ma pidevat välise kinnitust iseenda väärtuslikuks olemisele:

Ma tõestan, et mina olen olemas. Ma tõestan oma olemasoluga, et ma olen väärt olemas olema ja see ongi minu väärtus, sest mina olen olemas. Minul ei ole vaja tõestust, sest minu väärtus seisnebki selles, et MINA OLEN OLEMAS

Mina olen oluline, sest mina olen siin ja praegu, kui mina ei oleks oluline, siis mind ei oleks olemas. Väärtusetuse tunne ja hülgamishirm olid energeetilised sidemed, millega toitsin oma sisemist hirmu. Nüüd oma teadmisega tean, et oma olemasoluga olen hindamatu ja need sidemed ei kehti. Mina saan neist lahti öelda, sest mina ise hoidsin neist kinni. Mina arvasin, et ma ise pean tõestama oma olemasolu väärtust, sest Mina ise ei väärtustanud oma olemas olemist.

Mina olen selline, milliseks ma iseennast iseendale loon, mitte tõestuseks välisele. Seni kuni tõestan loon ennast välise jaoks. Jättes tõestamise ja olles olemas oma olemasoluga olen ma väärtuslik iseendale, sest MINA OLEN OLEMAS


Marianne
29.05.2017.a



Jagamine

Vahetult pärast loo paberile kirjutamist sündis minu sees lahendus. Ma sain kontakti pisikese iseendaga ema kõhus. Ma sain nime ja sisu oma hirmule – Ma kartsin, et mina kaon, sest välisel on suur jõud mind soovi korral kaotada. Ma mõistsin, et mina olen imeline ja Ma sain teadmise, et mina olen väärtuslik, sest Mina olen iseenda olemasolu hoidja.....
Aitäh!


Marianne

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar