Miks
arvavad mõnikord lapsed, et nende vanemad on kohustatud neile andma
kõik ja veel enamgi? Miks arvavad mõnikord vanemad, et nende lapsed
on kohustatud neile tasuma kõige ja veel rohkema eest? Miks arvavad
mõnikord inimesed, et teise jaoks lihtsalt küsimata tehtud hea eest
tuleb tasu nõuda? Miks arvavad mõnikord inimesed, et teised on
kohustatud neile pidevalt nö heategusid osutama? Miks arvavad
mõnikord inimesed, et nende heaks tehtul ei olegi hinda? Miks
arvavad mõnikord inimesed, et nende poolt tehtu ei väärigi tasu?
Kas
heategu on hinnatud, et selle eest küsitakse tasu? Kas tehtu oli
laenuks antud, et räägitakse võlast? Kui palju peab maksma, et
ükskord ometi tasutud oleks? Kas suhe ongi tasu küsimine ja
maksmine? Kus jookseb piir andmise ja võtmise eest mõistliku tasu
küsimise ja maksmise vahel? Milline on üldse mõistlik energia
vahetuse tasu?
Oma
suhetes ümbritsevaga jagame energiat, seda nii ühteaegu andes kui
ka vastuvõttes. Iga meie tegu on energia liigutamine. Selleks, et
suhted oleksid hoitud, on oluline energiavahetuse tasakaal. Me ei saa
kunagi ülemäära anda ega võtta, ilma et suhte harmoonia paika
jääks. Oluline on saaja poolne tasu panustajale. Oluline on
panustaja poolne otsustamine, mis on tema andmise hind. Oluline on,
et saaja ja andja oleksid nõus ja rahul vahetuse eest makstava
hinnaga. Makstav tasu võib olla lihtsalt naeratus, kallistus või
tänusõnad andjale, kui ta ise sellega oma südames nõus on.
Makstav tasu võib olla ka pestud nõud, koristatud toad või laotud
puud, kui see on tasuja poolne ainus võimalus tasuda. Oluline on,
et andja võtaks vastu talle tasuja poolt antava. Oluline on, et
energia liikumine toimuks mõlema poolselt, sest nii säilib suhtes
tasakaal.
Kui
Sa oled määranud hinna, siis on see see, mis Sulle makstakse. Kui
oled kord juba küsitud tasu kätte saanud, siis ei saa antu eest
uuesti ja uuesti tasu küsida. Kui on määratud hind ja Sa jätad
tasumata, siis see võetakse Sinult ühel või teisel moel. Kui oled
määranud hinna ja see jäetakse tasumata, siis võetakse see
tasumata jätjalt ühel või teisel moel. Kui Sinu käest ei küsita
tasu, siis täna, kas või mõttes või tee mõni heategu maailmale,
oluline, et Sa liigutad oma energiat. Kui Sa ei pea võimalikuks
vabatahtlikult loobuda vähemast, siis selle eest võitlusesse
astudes kaotaksid kordades suurema koguse. Mugav ja isekas on jääda
tarbima mõtlemata, mis see endaga kaasa toob. Isekas ja mõtlematu
on jääda jagama, rääkimata saajale sellest, mis see andmine Sulle
endale tähendab. Suhtest kaob tasakaal ja kaalude paigast minemine
toob mõlemale poole kaasa valu ja kaotuse.
Küsi
endalt, mis maksab konkreetses situatsioonis energia andmine või
vastuvõtmine Sulle endale? Vaata oma südamesse ja vasta ausalt,
sest sellel põhineb otsus. Kaalu vastuvõttes ja andes, iseenda
kaaluga, mis on Sinu mõõdupuu järgi õiglane tasu ja vastavalt
selle järgi küsi või maksa. Hinna määramisel on tegemist iseenda
väärtustamisega. Sa küsid tasu, sest Sinu jagatav on väärtuslik.
Sa võtad tasu vastu, sest Sa oled seda väärt. Sa tasud, sest Sa
väärtustad andjat ja tema panust. Sa maksad, sest Sa väärtustad
suhet iseenda ja andjaga.
Marianne
01.05.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar