neljapäev, 18. mai 2017

Lapsepõlve külaskäikude järelkaja.




Sageli tunneme uude kohta, selstkonda jne minnes ärevust. Me oleme pinges teadmatusest, mis meid seal ees ootab. Me soovime, et teaksime ette, sest siis saaksime ennast ettevalmistada. Ärevus närib meid enne kui üldse kohale oleme jõudnud. Vahel soovime, et saaksime vältida olukorda ja otsime mõttes muid lahendusi. Me tunneme hirmu, sest ei tea, mis meiega juhtub kui me seal oleme. Me ei tea, mis teised inimesed ütlevad või arvavad või, kuidas nad meid vaatavad. Me oleme ebakindlad.

Kirjutada valmis stsenaarium, mõelda tekst, jagada rollid ja märgistada raamid – see soov tuleb lapsepõlvest, kus meie vanemad meid õpetasid, kasvatasid ja suunasid. Esimest korda kuhugi külla või välja minnes räägiti meile, millised me seal olema peame, kuidas käituda tohib, mida teha ei tohi, mis meid ees ootab ja mida meilt oodatakse. Tegevuskava anti ette ja raamid pandi paika. Kohale jõudes võis olla, et kõik oligi nii nagu vanemad rääkisid, kuid võis minna ka teisiti. Tuli ette, et küllakutsujad ei „olnud raamides” ja laps oli segaduses, mis on õige, kas eelnevalt paika pandud tegevuskava või reaalne elu kohapeal. Vanemate pilkude järgi pidi otsustama, kas teha nii nagu kodus kokkulepitud või lasta end kohapeal olevast juhtida. Võis olla, et hiljem kodus, sai laps oma valiku pärast ikkagi riielda, sest ta ei olnud oma vanemaid „kuulanud”. Laps tunnetas ka vanemate hirmu, kes ootasid teiste hinnangut nende oskusele last kasvatada. Ehk vaatasidki teised, et no milline see teie laps, siis ka on. Tajudes seda, tõmbus laps krampi, mõeldes enda sees, mida ta tohib ja mida ta ei tohi teha. Laps usaldas oma vanemaid, sest nemad olid ju vanemad ja targemad ning nad pidid teadma, kuidas on õige.

Täna, siin ja praegu oleme me täiskasvanud. Mitte keegi peale meie endi ei kirjuta meile ette tegevuskavu ega pane paika raame. Me läheme kohale ja olles kohal on seal kõik see, mis on. Enne on meie oletused, hirmud ja uskumused – see ei ole reaalsus. Reaalsus sünnib ja loob ennast kohapeal. Meil tuleb iseennast selle loojatena usaldada.


Marianne

18.05.2017.a

Kommentaare ei ole: