Lapse Mina tähendab lapse kogemusi, ise endast, läbi vanema/ Olulise Teise silmade, sõnade, väljenduste – tegemist on teise inimese informatsiooni omaks võtmisega – sama olemisega. Samastumine tähendab, kellegi teise tähelepanule vastamist – ise enda vastavaks kujundamist ja iseendaks pidamist – teise informatsioon on enesest teadliku olemise aluseks – Mina olen.
Vanema poolsed info edastused sööbivad väikese inimese vaimu ja füüsilise keha mällu, sest need puudutavad teda mitmel tasandil – need on visuaalsed, kuuldavad, füüsilised, tajutavad ja energeetilised – nende eest ei ole pääsu, sest laps on ilma kaitseteta ja filtriteta – vanem on õpetanud teda sel moel olema, sest sel viisil pääseb vanem lapse energiale ligi ja saab seda, enese huvides, ära kasutada.
Ebaterve läheduse avab võti – Mina olen Sinu Ema/ Sinu Isa – Sina oled MINU laps = Minu OMA – väikene inimene peatub, avaneb, talub, vastab teise poolt ette dikteeritud rollile – see on hüpnotiseeritud, tahte ja teadlikuseta olek – laps teab oma kohta – temale on käsk antud – Sina oled .. – väli on aktiveeritud, rollide täitjad paigale asetatud ja inimene, vanema rolli nime taga, on alustanud oma tegevust – lapse energia kasutamist.
See, sõltuvuslik hüpnotiseeritus – Sina oled, sest Mina tean, näen, ütlen = Mina olen, sest teine kinnitab Minu - on takistus enese teadlikkuse juurde. Selge teadlikkus tähendab, et vanem, kui – Minu oma = Mind omav inimene, kes on Minu EMA/ ISA - tuleb pjedestaaalilt maha tõsta ja nimetada inimeseks - tuleb eraldada vanem tema rollist, sest inimene ei võrdu oma rolli nimega.
See tähendab, et inimene, rollide lähedust märkiva nimetuse taga, ei ole, automaatselt ja võrduvalt, lapse heaks ja jaoks olemas ja tegemas. Rolli nime kandev inimene ei tähenda, automaatselt, lapsele turvalist kohta ja tema kasvamiseks vajalikku. Roll nime omamine ei tähenda, kõiges ja täpselt, rollile vastavust.
Inimese tegude ja teekonna vaatlemine annab teada, mida ja kuidas too valib ja mida mitte. Inimese kasvamise teekond ja õppetundide läbimise võimekus annab teada tema põhi mõtetest ja väärtushinnangutest. Ei ole vaja jääda kinni inimese sõnadesse ja tema kanda oleva rolli nimesse, vaid avada silmad ja vaadata otsa reaalsusele.
See, mida inimene ei oska – see, kuidas inimene ei vali – seda ei ole ka rollis olles või kui ta ka ponnistab selle nimel või püüab ennast ületavalt olla, siis see kogemus läheb temaga olijale maksma – temast saab võlgalne – kõik see, mis inimene annab, rolli partnerile, rolli täites, üle enese tegelikkuse, selle annab inimene enese arvelt.
See, mida inimene oskab – see, kuidas inimene valib – see, millise võimekusega inimene elu mõistab - see on ka rollis oleva inimese tegelikkus. Roll on pealispind – väljendused, valikud, tegelik põhi on inimese oma.
Enese unest üles raputamine tähendab selgust – Mina, inimesena, ei pea teisele võimaldama seda, mida too Minult, kui rollilt, ootab – Mina, inimesena, ei pea teisele andma seda, mida too, rollidele rõhudes, Minu kohustuseks nimetab. Mina, inimesena, saan ise valida ja otsustada, mida ja kuidas Mina olen ja teen – millise läheduse paika panen, millise tähenduse anna, mil moel panustan.
Mina võtan, julgelt ja ausalt, lahti enese portree ja vaatan sellele otsa – Mina ise annan endale õige informatsiooni kasutada – Mina ise vaatan kogu lugu eemalt ja panen paika selle, mis, mida ja kuidas oli, tehti, valiti – kelle sammud, kuhu said astutud ja mille nimel.
Mina näen ise ennast reaalsuses – Mina ei kasuta teiste silmi ega teiste hinnanguid. Mina ei ole enam väike, kes vajaks vanema kinnitust ja selgitust, mida teen ja kuidas olen, kuidas tunnen. Mina leian vastused ise üles.
Mina ei häbene ise ennast – see ei ole häbi ega vale, kui olen aus ja räägin reaalsusest. Mina teen valikud enese tähelepanekute ja teadmiste alusel. See ei tee Mind valeks, kui Mina ei vali olla koos Minu rolli kaaslasega – Mina ei ütle EI rollile, vaid inimesele, kes ei püsi enda piirides ja kasutab seotust ära – ta ei hooli enese osast ega võta vastutust – ta käitub nii nagu tema omaks suhet, et selles peab käima tema järgi ja tema tingimustel ning kui seda ei tehta, siis tema enam ei vali koos olla.
Enese koha teadlikkus - Mina ei saa solvata rolli ega olla rolli vastu ebaviisakas ja valesti käituv/ valena kogeda olev – Mina, inimesena, annan inimesele, tema tegevuse, väljendite ja harjumuste kohta informatsiooni – kui inimese tegelikkus inimesele endale ei meeldi, ei sobi, siis on see tema vaimne piiratus ja emotsionaalse tasandi harjumuslik käitumine.
Laiendatud Mina vajadus tähendab, et vaimset piiratust kogev inimene põrgatab palli tagasi - ta suunab, lapse aja suhtlemise stiiliga, raskesti söödava info edastajat Vanema rolli, et too võtaks Lapse tundetasandi eest vastutuse – Sina oled – Sinu ülesanne – vastuta – tee lugu korda – kinnita Minu Mina = Mina ise ei pea.
Tõhus koolitus tähendab, et – „õigesti” kohelduna – käivitub ka suureks kasvanud inimene – „õigesti” - oma osa täitma. Teise tunderaskused on Minu süü – Mina olen teise vastu vale olnud ja teisega ebaõiglaselt käitunud – Mina ei arvestanud enesele antud kohaga, teise suhtes. Nüüd tuleb Minul vastu võtta see, kuidas teine väljendub ja olla see Kes, kellena teine Mind näeb ja näitab.
Sajad ja tuhanded ja miljonid inimesed, sellel planeedil, magavad – nende teadlikkus, enesest, on salvestus, mis käivitub teatud kindlates situatsioonides. Salvestus tähendab, et inimene ei peatu ega täpsusta toimuvat, vaid alustab, energeetilisel väljal, millel ja millisena teine on teda märgistanud ja aktiveerinud, oma osa täitmist.
Hupsis – pole vahet, kes, tegelikkuses, inimest käsitleb, inimene käitub nii nagu teda on koolitatud – Hea Lapsena, Tubli Õpilasena ta täidab oma rollijoonist, sest tema ise ei ole andnud endale teist informatsiooni, mida kasutada – tema Mina on endiselt vale ja teiste info alusel kokku pandud ja paika asetatud.
Mina salvestise muutmine ei ole kerge töö, sest see on väga sügavalt isiksusega kokku põimunud. Kerge ei ole see ka sellepärast, et seda tuleb üksinda harutada – raske on leida, teekonnal kohatud kaasteeliste hulgast, õpetajat, kes on jõudnud inimese tasandile. Enamus õpetajaid pakuvad inimesele kogemusi, mis viivad teda tagasi möödunusse – nad käituvad temaga, samal, käsitleval moel nagu see tema möödunus aset leidis.
Takistuseks, sellel teel, saavad ka Minaga seonduvad uskumused – seega ei julge inimene enese möödunut avada – ta ei taha kohtuda selle sisuga – enese tegelikkusega. Inimene ei taha vaadata oma Mina = ta ei taha kogeda oma tundeid – häbi, valu, hirmu – et Mina olin selline, et Mina tegin sellisel moel, et Mina väljendusin sellisel viisil – Mina ei ole muutunud = inimesele ei ole antud informatsiooni, mille alusel saaks ta muutunud ennast "näha".
Inimesel tuleb vastu võtta teadmine – Mina ei ole mingi üks ja ainus suurus, vaid ise ennast tähistav nimetus – Mina ise, inimesena, kasvan edasi ja Mina ei ole enam ammu see, milline Mina olin. Senine Mina on olnud kokku kogutud ja üheks failiks saanud salvestus - kellegi teise sõnadest, häältest, pilkudest, tähelepanust, energiast, füüsisest – see ei ole Mina ega ole kunagi olnud – see Mina ei ole väga suures osas tõsi – see on vale, mida Mina ise olen kasutanud ja tõesena, PIDANUD, võtma.
Mina salvestuse sügavuse ja ulatuse paneb paika see mitu mõõdet on olnud haaratud salvestuse loomisel ja, milline neist on olnud määrava tähtsusega – teemad püsivad lahendamatud, kuna ja kuni inimene tegeleb oma möödunud ajaga 2D vaates – pealis pind ja suurema aja teadlikkus – sel moel ei ole möödunud aja tunded ja teadmised, temale, kätte saadavad ja seega ei ulatu ta õigesse sügavusse, et mõista möödunut ja laheneda olevas.
Mitme mõõteline salvestus on põhjus, miks inimese sisse suletu avaneb/ inimene käivitub häältes, lõhnades, puudutustes, sõnades, pilkudes, tunnetes, temperatuuris, jne sisalduvate märguannete peale.
See tähendab lõppematuid ja mõistmatuid ärritusi - inimene kogeb puudutusi, enese sees, enese pihta ja enese ümber - justkui keegi teine liigutaks teda nähtamatuteks jäävatest nööridest ja tema on jõuetu ja abitu - tema ei kontrolli enesega toimuvat ja enesele osaks saavat ega ka enese, sunduslikke, väljendusi, valikuid, samme.
Üles ärkamine tähendab mõistmist - Mina reageerin, sest Minu sees on Mind reageerima suunav informatsioon - Mina ise annan enesele käsklusi ja ülesandeid - mitte keegi teine ei tee seda. Mina ise olen võtnud, kellegi teise info ja teinud sellest enese oma. Nüüd on aeg panna paika ise ennast ja olla kooskõlas tegelikku ennast puudutava tegelikkusega - see Mina, kes ma olen, kuid kunagi ei ole olnud - sellele Minale ei ole muid kinnitajaid, nägijaid, teadjaid, kui ainult mina ise.
Marianne
17.08.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar