Laps ei tea, et suur ei tähenda kõiges suurt – Ema/ Isa saab olla täis kasvatamata jäänud inimene, kelle vaimne tase, mingites osades, on jäänud lapse tasandile. Laps ei mõista inimeste hinge elu ega tee vahet rollil ja inimesel – lapse jaoks on ema/ isa üks ja ainus suurus ning see suurus on seotud, lahutamatult, lapsega, sest lapsel ei ole, kedagi ega midagi teist – kes oleks, sel moel, Minu Oma.
Vanem on lapse tähis ja ankur – laps, usub ja teab, et tema saab olemas olla siis, kui vanem on olemas – üksinda = vanemata jäänuna, on temaga, midagi valesti ja tema elu ohus – laps peab olema Oma vanemaga koos, siis ta on tervik.
See on lapse Mina pilt, mis kirjeldab, temale, tema enda ja Maailmaga seonduvat. Inimeste vahelised suhted ja ühendatus – kes, kellega kokku käib ja miks. Lapse Mina ei seisa enese rollist ega enese vanuselisest tähisest eraldi – laps on, kõik kokku, üks Mina, keda koheldakse kõigi variantidega samastatult – kuigi aeg-ajalt erinevalt, siiski ühte koondava nimetusega – laps – see kinnitab teda, üheselt, Oma Emaga/ Isaga kokku.
Täis kasvamata jäänud vanem paneb lapse kandma vastutust - käituda rollina, õigesti – olla vanema, kui rolli, vastu õigel moel – kuigi tegelikkuses tähendab see inimese laiendatust, enese rollile – rolli nime varjus kohustab vanem, last, kohtlema vanemat ilma vanema rollis oleva inimese Mina pilti vigastamata, määrimata, valeks nimetamata.
Täis kasvamata jäänud vanem, lapsega sarnaselt, on Minana üks – ta väljendub erinevalt, mõistab erinevaid ülesandeid, saab aru erinevatest kohustustest – kuid tema põhi ei ole inimese teadlikkus, kes kannab erinevaid rolle, vaid mingi kogus vajadusi olla see, kelle elu on korras ja paigas – teda ei sunnita muutuma ega enese Mina kaotama, kui ei anta seda kinnitavat infot või antakse seda kaotavat/ vastustavat informatsiooni.
Sina, MINUGA, nii ei käitu/ Sina, MINUGA, sel moel ei räägi/ Sina, MINULE, nii ei tee/ Sinul ei ole siin õigusi – MINA määran siin – Mina olen Sinu EMA/ ISA – Sina oled Laps!
Vaimse taseme piiratusega vanem, inimesena, ei tule toime lapse kasvufaaside, vaimsete ja füüsiliste teemadega – tema lahendus, allutada laps rollile – ükskõik, mis ja kuidas Sinuga on – sel moel ja sellisena Minu poole ei pöördu, Minu vastu ei ole, Minu teemaks seda ei tee. Seda isegi siis, kui lapsega toimuv on vanema käitumise/ väljenduse/ valiku otsene tagajärg.
Laps ei ole valmis produkt – tema alles kasvab ja kujuneb ning selleks vajab ta teadlikku täis kasvanut, paigas olevat Maailma, elutervet toetust, turvalist keskkonda – seda kohta ja seda inimest, kes arvestab lapse aja eripäradega ning näeb ja kohtleb teda inimesena.
See tähendab, et last ei nimetata valeks, ebanormaalseks, halvaks, vigaseks, häbiks ega karistata teda vihaga ega kasvatata teda valega. See tähendab, et lapsele ei anta informatsiooni, et tema, rollina, on eksinud teise inimese rolli vastu siis, kui inimene eksis väikese inimese vastu ja laps reageeris inimesena, inimesele.
Eksimus tähendab mingisuguse tasakaalu rikkumist, millele järgneb rikkumisest teada andmine – rollide Maailmas, tasakaalu rikkumine, tähendab ühe inimese vähendamist, et teine saaks ennast kogeda paremini ja näha paremana – see saavutatakse halvustamisega, vägivalla kasutamisega, manipuleerimisega, vaigistamisega, nimetamisega.
Ühine väli on teatud kindlal moel suunatud ja kasutatud energia – lapsel on, sellel, täita oma roll – alluda, kuuletuda, väljenduda, olla kogetav nii, et suur saaks muuta enesele edastavat informatsiooni – selle asemel, mis tema kasutuses oli, kuid millega ta nõus ei olnud, mida ta töödelda ei osanud, ära seedida ei suutnud.
Lapse kasutamine, vajamineval moel, toob kaasa tagajärjed – suur jääb kinni enese harjumusse, sellest saab tema sõltuvus ehk rolliMina õigus – laps ei õpi mõistma tegelikku, inimeste vahelist, tasakaalu hoidmist.
Laps jääb uskuma, et tema, erineval moel väljendudes/ enesele midagi vajades/ enese tões ja teadmises olles – eksib oma Ema/ Isa vastu = laps on halb, karistuse ära teeninud, häbistamise vääriliseks nimetatud = laps on selline oma olemuselt, oma tahtelt = laps ei saa olla, kunagi, teistsugune/ laps ise ei taha olla teistsugune.
Kuna "ei saa" ega "taha" teine/ teistusugune olla, siis tuleb lapsel, ise, ennast kontrollida ja piirata, et enese tegelikkus teisele haiget/ ülekohut ei teeks – siis tuleb lapsel, ise, ennast varjata ja muuta, et enese tegelikkus välja ei paistaks ja teine seda nägema ei peaks – siis tuleb lapsel, ise, ennast häbeneda, et laps ei julgeks ise endana olla/ olemist proovida – siis tuleb lapsel oma kohta teada = tema ei riku rollide jooniseid.
Manipuleeriva käsitluse tulemuseks on vale Mina pildi alusel, ise, ennast nägev ja teadev, käituma suunav ja olemast takistav inimene – Mina selline, Mina sellisena. Sellel informatsioonil ei ole filtrit ega faktide kontrolli – see on kasutusel automaatselt – üksteisele järgnevate, samasisuliste, kogemuste kinnitav jada, mis on ühte faili kokku kogutud = Mina = Mina olen = Mina käitun = Mina teen = Mina ei tee = Mina ei luba endale = Minul ei ole õigust = Mina olen kohustatud.
Laps, enese Mina kinnitusena, on lojaalne oma vanemale = laps võtab enese kanda ülesande, kui elu juhise, et hoida alles ühendus oma Emaga/ Isaga. Suhte alles hoidmise ja toimivana säiltamise viis on selle ühenduse normaalsus. See saab haiget teha ja halb olla, kuid laps ise ei lõhu ega lõpeta seda ära – tema on oma rolli joonisele kindel ja enese rollina, kuulekana, vanema rollile truu – mitte inimesele, vaid truu rollile.
Suureks kasvanud lapsel - täis kasvanud inimesel - on vastutus teha vahet – mis on üldse tasakaalu rikkumine, milles see seisneb - kas oli üldse olnud tasakaalu rikkumist ja kelle poolt/ kelle vastu/ kellena. Küsimus on asjade, tegude, väljenduste nimetamises.
Suureks kasvanud lapsel on vastutus – vaadata, enese/ ühisele loole, tagasi inimesena – olla rollidest välja astununa ja rollide taha nägevana – vanem inimesena, laps inimesena – inimene rollis olevana ja väljenduvana.
Laps, kõike osaks saanut kogenuna, saab kirjutada arvustuse – analüüsiva ülevaate – kuidas oli osa saada, milline oli läbi kogetu – mis see temale maksma läks. Tegelikkus ja tunnete reaktsioonid – analüüs tähendab, et ei kirjelda enese tunnete informatsiooni, mille muutmiseks vanem ei andnud teistsugust infot, vaid tõesed faktid ja nendega kaasnenu – mida ei olnud, kuidas oli, tagajärg.
Teadlikkus tähendab enese loo eest vastutuse võtmist – Mina ise eeldasin, ootasin, valisin – pettusin, kaotasin, ehmatasin. Mina reageerisin tundena ja vajasin laiendatud Mina. Mina ootasin vanemalt enese, kui lapse ja Lapse, kinnitust – Mina sain kinnituse, mõlemale – kuid Ma ei tahtnud seda, sellise hinnaga – Mina vajasin seda teist moodi – Mind, enesele vajamineval moel, kinnitavalt – Ema/ Isa jaoks olulisena, vajalikuna, väärtusena = Mind ei kasvatata/ ei kohelda vägivalla ja vähendamisega.
Mina ootasin ja vajasin ausat ja paigas püsivat informatsiooni – enese, kui inimese kohta – millisena olin - mil moel oli Minu kasvamine, inimesena, teostatav – enesele vajaminevate muutuste teostamise võimalikkus. Mina sain paigas püsiva informatsiooni – enese, kui rolli kohta – millist käitumist Minult, kui rollilt, oodati, millist mitte – mis oli Minule, kui rollile, lubatud, mis mitte – rollide Maailmas puudus, inimese jaoks vajaminev, kasvamise vabadus ja muutuse võimalus.
Mõistmine – vägivald ja vähendamine said Minu osaks, sest vanem/ keskkond väljendus sel moel/ suhtles sel viisil. Kuna see ei olnud tegeliku tasakaalu otsimise/ loomise tahe – siis Mina ei ole eksinud teise inimese vastu – Mina ei ole vale olnud = teisel on õigus iseendale = Mina ei võta vastutust teise tunnete eest st Mina ei pea andma teistsugust informatsiooni, et teise inimese tunded, millega tema ise toime ei tule, ära kaoksid, ära kustuksid, välja vahetuksid – Mina ei saa seda tehagi, sest need on teise, sisemised, sõnumid iseendale.
Kui inimene harutab, Minusse puutuvat, kellegi teisega – kui inimene väljendub kindlate rolli jooniste järgi, millega kaasneb Minu, kui inimese, vähendamine - siis ei ole tal teema Minuga ja Meie vahelise suhtega, vaid enese isikliku vajaduse ilmnemisega – vajadus on teatud kindlale tähelepanule, teatud kindlale tundele/ väljendusele.
Kahe inimese vahelise suhte alus on inimese vastutus - tegeliku tasakaalu hoidmise, otsimise ja loomisega. Tasakaalust väljas olevate lugude lõpule viimine – selgitamine, kelle samm rikkus tasakaalu, kelle vastutus, milles seisneb = kelle samm, kuidas tasakaalu taastab.
Laps – jonnides/ viha väljendades/ saamatuna olles/ tagajärgi teadvustamata, midagi tehes/ kasutusele võetud abi lahendusi kasutades/ enese oleva aja võimete tasandil samme tehes – ei ole, vanemale, küll reaalseid, tagajärgi kaasa tuues - halb, tänamatu, häbistamist väärt ja karistamist välja teeninu, vaid laps, kes vajab konkreetset abi, toetust, informatsioon, rahu, turvatunnet ja mõistlikke piire.
Laps ei ole vanemaga võrdne = laps ei vastuta vanemaga samal tasandil ja samade asjade eest – laps ei pea tagama, vanemale – turvatunnet, rahu, materiaalset kindlustust – laps ei pea kompenseerima, vanemale – vajaduste täidetuse, millegi/ kellegi puudu jäämise. Lapsel on õigus olla laps – enese tegelikkusega kooskõlas olevana.
Suureks kasvanu saab – möödnut avades – aru vahest – Minu tegelik vastutus, vanema tegelik vastutus. Kui vanem ei püsi inimeste tasandil, siis ei ole tegemist suhtega, vaid erinevate tasandite vahel laveeriva suhtlusega. Ühine ei kasva paremaks, ühtlasemaks, täpsemaks, vaid see püsib härituna, eraldavana, halveneb = lapse ja vanema Mina pildid püsivad samadena – laps teeb vanemale liiga ja peab selle vanemale kompenseerima.
Informatsioon – Mina olen mõistnud tegelikkust, rollide Maailmal põhinenud suhtluse dünaamikat. Enam ei tee pingutusi - koos olemiseks, koos hoidmiseks. Mina olen mõistnud – enam ei vaja kinnitust sellele enese Minale Kes Mina ei ole.
Mina pildi kaotus, lõhestumine, katki kukkumine – tasakaalu/ teadlikkuse/ turvatunde kaotus – kellegi teise informatsiooni edastuse põhjal. Teise Mina-na, enese nägemine ja teistsuguse Mina-na, enese kogemine – siis ja selle alusel, kui ja kuidas teine Mind kohtleb, Mind kõnetab, Minust räägib, ennast õigustab ja tõestab.
Enesele põhja jalge alla ehitamine - teisel inimesel on õigus enese arvamusele ja teisiti mõtlemisele. OLULINE on see MIDA ja KUIDAS, MINA ISE, ENDAST MÕTLEN ja KUIDAS, ise, ENNAST NÄEN. See tähendab ise enda vaimsel tasemel töö tegemist ja enese reaalsuse paika panemist, ilma Minu Mina tõeks tunnistajateta ja Minu Mina olemas olemist tõestavateta.
Minu samm lähtus sellest ja oli tehtud selle eesmärgiga – teise osa Minu, poolses, sammu valikus – mida ja miks tahtsin teada anda, ära hoida, saavutada – kas see oli teise arvelt ja teise vastu tehtud või tasakaalu hoides/ taastades astutud?
Inimene, kes ei ole, veel, teadvustanud enese osaks saanud käsitlemise tagajärgi ja, kellel ei ole elutervet mudelit, kuidas sellises olukorras toime tulla – see inimene on tagasi enese möödunus, milles osaks saav füüsiline/ vaimne manipultasioon toob kaasa lühise – vaimsel tasandil peatunud töö seisundi, kus on nii nagu on – enesele antud informatsioon tuleb vastu võtta ja seda tuleb kasutada, vastu vaidlemata.
Teise poolt edastatud informatsioon toob kaasa enese tõlgenduse ja enese nägemise, läbi teise – samastumine Mina-ga, kes on teise looming. Tegelikkus – teine, kui info allikas, tuleb välja lülitada. Enese kasutuses ja enesele teada olev informatsioon tuleb üle vaadata ning selle järel ise ennast paika panna – Mina, reaalsuses - teise eesmärk, Mind kaasates/ kasutades.
Möödunu seisundi aktiveerib teise reaktsioon, mis põhjendab/ õigustab Minule osaks saavat = Mina tahtsin, teisele, halba/ Mina olin teadlikult/ Mina planeerisin tahtlikult/ Mina teisiti ei oskagi/ Mina olen - Vale, Väärakas, Väärtusetu, Loll, Rumal, Nõme, Ahne, Kasu tahtja, Ära Kasutaja, Naeruväärne – omadused, mis kirjeldavad Mind nii nagu teine Mind näeb ja teab. Mõistmata, et need on teise tunnete õigustused ja teise põhjus, ise, ennast teatud kindlal moel näha, näidata ja kogeda ning Minu/ ümbritsevate tähelepanu kasutades kinnistada.
Enese vähemana teadmise põhi ei peatu siia – selle põhjuseks on Minu osaks saanud kogemused, mis süvendasid uskumust - teist usutakse, teist toetatakse – Mind karistatakse, Mind mõistetakse hukka – teised teavad ja näevad paremini = Minu sõnu ja teadmisi ei kinnitata tõeks ega lubatuks ega normaalseteks.
Täis kasvamine – Mina tean – hoolimata sellest, kuidas, rollide Maailmas, Minule reageeritakse/ hoolimata sellest, mis, selles, täide viiakse – see ei ole Mina – see on kivistunud ja jäik kirjeldus – kindlas etenduses osaleja, kindlas rollis olija repliigid, lavaline liikumine, väljendumise kohustus, vihjed – millele rollis olija peab reageerima.
Kindel ja paika pandu tähendab, et mitte miski ei muutu kunagi paremaks – saab olla, teise jaoks ja teise vastu, Hea, Tubli, Vajalik – kuid ei saa olla võrdne – teisega samal moel püsivalt õige, oluline, väärtus – üks vale samm ja eksimus joonises ning taas ollakse Halb, Kasutu, Väärtusetu.
Teise rolli tekst ei sisalda informatsiooni inimesele, inimese poolt – info antakse rollis oleva poolt, rolli suunatavale. Rollide Maailma reeglid ja piirid ei ole mõeldud tasakaalu hoidmiseks, vaid kellegi meelerahu ja Minapildi säilitamiseks, vähendatu ja piiratu arvelt.
Inimeste Maailmas olijal ei ole vaja teist inimest maha trampida ja vähemaks teha – sest siis ta madaladaks ise enese energiat ja rikuks tasakaalu, sest ületab teise inimese piire. See ei oleks kasvamine, vaid vanade mustrite sõltuvuslik kasutamine.
Siis, kui inimene on astunud üle piiri, rikkunud tasakaalu – siis antakse temale teada, milles see seisnes ja, kuidas tema saab loo tasakaalu viia ning talle antakse teadmised, et mõistnuna, tema saab ise valida, mida ja miks tema otsustab – teda ei pea kontrollima ega allutama – temale antakse ise olemise õigus valida – teades, mida tema valikud saavad tähendada ja kaasa tuua teistele, kes temaga/ sammuga on seotud.
Valik näitab tema väärtushinnaguid ja põhi mõtteid, millele tema toetub ja kellena/ mille jaoks ta oma sammu teeb. Inimese, enese arengu, verstaposti paika panemine.
Tegelikkus - inimene ei tee oma sammu teisele ja teise pärast, vaid see jääb tema endaga - tema ise vastutab tagajärgede eest - tema ise vastutab enesele osaks saava ja enesele põhjustatu eest - tema ise teeb endale liiga, kui tema vähendab ennast - tema ise sunnib ennast kordama, kui tema ise ei vali õppida - tema ise on sunnitud maksma, kui tema ise tahab/ vajab seda, mida ja kuidas tema jaoks ei ole.
Laps, iseendale/ vanemale, kui rollile truu olles, vanemaga jäädes ja vanema poole püüeldes, saab osa kõigest sellest, millised on enese valiku tagajärjed - tema ise muudab, kaotab ennast - tema ise võimaldab enese kasutamise ja enesele osaks saava vägivalla, vähendamise = tema ise on sellises läheduses inimesega, kelle jaoks on selline suhtlus ja enese väljendus normaalsus.
Jäämine ja edasi olemine annab teada, et rolli Mina on inimese põhi ja ta vajab/ ootab enesele kinnitust - kõikide erinevate oluliste aktiivsete vajaduste kinnitust - kellegi teise tähelepanu ja informatsiooni - Sina oled = Mina tean ja näen Sind, sellisena ja sel moel.
Mõistmata, et enese kinnituse vajadus on aktiivne, kuna inimene viibib keskkonnas, kus tema kohta on kasutusel tema tegelikkust vähendav ja moonutav informatsioon = selles keskkonnas, selle teisega ühes on tema Mina sinilind, mida inimene kunagi kätte ei saa - sellist teda ei saa, läbi vägivaldse ja vähendava teise, olemas olla.
Marianne
25.08.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar