Inimese huvitavad harjumused tähendavad õppetunde, mille eesmärgiks, liigagi sageli, ei ole teadliku ja elutervelt mõtleva, valiva, tegutseva inimlapse kasvatamine. Harjumus, kui sõltuvus, on käitumisemudel ja joonis, mida tuleb järgida – teades oma kohta, kohates märgusõna, alludes, rollina, rollile.
Mis siis, et inimene kasutab, kindlas kohas, ühte kindlat informatsioon – see ei muuda ära tõsiasja, et inimese kasutuses ja arusaamisi tähistavana on tal olemas ka teistsugused teadmised – ka need, mis kummutavad või vaidlustavad harjumustes käibel oleva.
Sageli on need teadmised, kui tajud, alateadvuses, varjatuna, salatuna, aktiivsest kasutusest väljaspool olevatena. Inimene ei usalda, ei julge, ei tea neid kasutada – tal puuduvad kogemused, kas need peavad paika või tal on juba olemas kogemused, et neid nimetatakse valedeks, keelatuteks, ebanormaalseteks.
Erinevate informatsioonide vastu pidisus ja harjutamise tulemusel kasutusel olev ei tee inimlast vabaks ja õnnelikuks, sest harjumus tähendab, sageli, teatud moel väljenduvat käitumist – alandlikkust, kuulekust, enese vaigistamist, vaikimist, käitumise/ välimuse muutmist, vabanduse palumist, midagi tegema tõttamist.
Kuulekas ja alluv ning oma kohta/ kohustusi teadev laps on vägivaldse ja vähendava kasvatuse tulemus. Tema tava on olla vägivaldse vanema laiendatud Minaks ja vaimset enese rahuldust teostava suure väljenduste sihtmärgiks, prügikastiks.
See tähendab, et - laps püsib paigal/ ei liiguta sobimatult/ ei räägi, kui luba ei ole antud/ teeb, mis nõutakse/ ei vaata silma/ talub ära osaks saava. Laps teab oma kohta ja kohustust – tema ise on andnud vanemale põhjuse, teda, sel moel kohelda st kasvatada/ õpetada/ korrale kutsuda. Rollide mängu rutiin, et suur saaks, ise, ennast, vajamineval moel, filtreerida ja rahuldada.
Elus on tavaline, et harjumus jääb sisse – inimene, ka suurena, reageerib, vägivalda ja vähendamist kasutavale teisele, samal moel nagu enese möödunus – inimene talub enesele osaks saavat, sest tema jaoks on toimuv loomulik ja loogiline asjade käik.
Loomulik ja loogiline tähendab magavat teadlikkust - inimene on enesele osaks saavaga harjunud ega vaidlusta seda, aktiivselt, kuid see ei tähenda, et see sobiks temale. Inimene on osaks saavast häiritud - tema vaimne tasakaal on paigast ära ja füüsilisel tasandil ilmnevad tagajärjed.
Inimene ei tea, et tegelikkus ei pea olema selline – vägivallale ja vähendavale käitumisele on põhjus ja õigus öelda Ei. Inimene ei tea, kuna tema ei ole kogenud, et – ühises ette tulevate ja isiklike teemade puhul on võimalik arutelu, läbi rääkimised.
On võimalik, et ka inimesel on olemas oma sõnade/ mõtete/ vajaduste/ väljenduste/ tegude õigus – on võimalik, et inimest võetakse kuulda ja temaga arvestatakse. Et ei ole ainult ühe mehe show, vaid on kaks koos, kes teevad koos tööd, et koos olemine oleks, mõlemale, parem ja parim.
On tavaline, et teisele meelejärgi olemine ja teise jaoks õigena olemine, ulatub kaugemale – on tavaline, et sõltuvuslikud harjumused, kui Mina pildid, tulevad kaasa ka vägivaldsetest suhetest väljapoole – argisesse elu, kus inimesed, korraks, kohtuvad ja suhtlevad ning kellegi sammud toovad kaasa tagajärgi, mis viivad ühisest tasakaalu.
Ka siin on inimest hästi koolitatud – tema teab oma osa – sõnu, mida tal tuleb lausuda/ nägu, mis temal tuleb ette manada/ sammud, mis temal tuleb astuda.
See on tühi asi! Sellest ei ole midagi! Las see jääb! Lase sellel olla! Mina ise!
Tegelikkus - teise olemisel, väljendusel, valikul, teol - on olemas reaalsed tagajärjed ja need puudutavad inimest, kuidagi – tema on otseselt pihta saanud/ tema peab midagi enamat panustama/ tema peab midagi korda tegema/ tema ei saa enam midagi konkreetset/ temale jäi midagi vähem.
Ühiseks muutunud lugu, ootamatult ühiseks saanud väljal – kuid inimene peab teist rahustama - tema peab teisele teada andma, et teine on vaba ja inimene tegeleb enese osaks saanuga ise – teine saab ära minna ja lugu loetakse lõpetatuks.
Sageli ei tahaks inimene sel moel öelda ja vastutust ainult endale jätta, kuid teine lausub, ennast vabastavad, sõnad juba ise või ei tee juhtunust väljagi või ründab vihaselt, et - Sina ise seisid ees! või Ära tule ennast tähtsaks tegema!
See tähendab, et teine pani paika välja ja sellel aset leidnu – märkides ära enese osa ja inimese osa. Andes teada, kuidas tema lugu näeb ja mil moel see teda puudutas ning mida tema teeb ja mis jääb inimese osaks.
Teist vabastavad sõnad ja tegevus tähendavad harjumust, õpetust, valetamist – tegemist on vastuseisu vältimisega, tähelepanu vältimisega, tähelepanu vajadusega, enese Mina pildi järgimisega, julguse ja teadmiste puudumisega, kuid ka teisele, teise tunnete äratamiseks, informatsiooni andmata jätmisega.
Ega inimese harjumused tule tühjast – teist vabastav käitumine on lapsena kogetud manipulatiivse käsitlemise tulemus – Sina oled vanem! Anna nüüd teisele, tema tahab ka! Sina pead teisega jagama! Ära ole kade! Vaata, mida Sina nüüd tegid – teine on nüüd kurb, nutab, on lohutamatu! Küll Sina oled ikka isekas ja kade! Vaata, mida Sina, nüüd, oma Emale tegid – kas Sinul häbi ei ole! Kuidas Sina oma Emaga räägida – oled tänamatu/ kasvatamatu – Sind tuleb karistada!
Teise vabastamise, vabaks andmise/ teise informatsiooni järgi tegutsemise, käitumise puhul - on tegemist – ise enda vähendamise ja kaitseta jätmisega - enesest eraldi seisva teise eest vastutuse võtmisega - ühisele väljale tasakaalu loomise võimalusest ilma jäämisega.
Energia ei vaata nime ega aja taga maha jäetud jalajälgi – energia, mis on paigast ära, võtab vajamineva sealt, mis on temale lubatud – Mina olen vastutav - sõnad lausunu, maksab vahe kinni – ebaõiglus, mis inimese vastu tehti, ei saa õigeks tegelikul teel, sest inimene vabastab teise ja seega peab tema ise maksma enesele osaks saanu eest – tema osaks saavad reaalsed kogemused, temale jääb tegelik panustamine.
Sel moel tasakaalustuv lugu toob kaasa ennast maha tegeva, vihkava, vähemana nägeva inimese – lisaks sellele on ta solvunud ja kibestunud, sest teda ei toetata, teda ei aidata, tema vastu tehtut/ tehtavat peetakse õigeks ja normaalseks.
Inimene kannatab, kuna tema ise suunab ennast kannatama – elu annab õppetunnid - mühakad, varvastel tallujad, küünarnukiga pihta panijad, vahele trügijad, nina eest ära võtjad, millegi katki tegijad ja mingite piiride ületajad.
Kõik see, selleks, et inimene õpiks seisma sirgelt ja välja ütlema selgelt – see siin, selles, ei ole Mina ega ole see Minu – need on, kellegi teise sammud ja teod – need on tema vastutada. Mina ise panen paika ja ütlen välja selle, mis ühiseks muutunud loos aset leidnu tasakaalustab ja ühise välja lõpetab.
Õige on öelda – See juhtus, Käitusid hoolimatult, Ei arvestanud. Ennekõike on oluline öelda ise endale tõtt – teise tegu läks Minule maksma, teise sammu tõttu pean Mina kasutama oma ressursse – muidu ei oleks pidanud, muidu ei oleks olnud tarvis.
Siis, kui on olnud kogemata – teine ei näinud ette või teisel oli, olema saanut, raske ära hoida – siis, kui ka teine koges, millegi kaotust või puudutust, siis tuleb sellega arvestada – haiget saanut, komistanut ei tohi karistada lisaks – selles kohas on tasakaalu loomine üsna peen kunst – sageli võtab vastutuse see, kellel on, sellel hetkel, rohkem võimalusi ja ressursse, kuid võimalusel tuleb jätta ka teisele midagi kanda.
Siis, kui loos on ka inimese enese osa sees – inimese sammu tõukest või vahetust osalusest sai olema, jätkus, lõppes. Siis tuleb enese osa välja öelda ja selle eest vastutus võtta – Mina ja Minu oma – Mina ise tegelen sellega.
Siis, kui ühiseks saanud loo tasakaalust välja viimine saab olema teise tahtest ja hoolimatusest, teise poolt teostatud piiri ületamisest, teine jättis, tahtlikult ja eesmärgipäraselt, inimesega arvestamata, siis ei tule astuda rollide Maailma ning järgida sealses kehtivaid/ kehtinud reegeleid, vaid tuleb panna enda jalge alla pidav põhi –
Mina olen oluline, Minu aeg on oluline, Minu aeg on väärtuslik, kuid siin ja selles Minuga ei arvestatud. Mina võtan nähtavaks tehtud/ nähtavaks saanud informatsiooni vastu – kuid see, mis ja kuidas aset leidis, ei olnud okey.
Sellisel hetkel, mil tuleb piir panna ja ise, ennast nähtavaks tehes, ennast kehtestada - on eluterve viha tundmine lubatud ja õige – see on enese eest seismine - Mina vaatan otsa reaalsuses aset leidvale/ aset leidnule - Mina ütlen aset leidnu välja, osaks saavast tähelepanust/ käsitlemisest hoolimata.
Enese ja teise tegelike osade paika panemisega, kui kaugemalt vaatamise ja avatud teadlikkusega olemisega, kaasneb inimesena kasvamine – Mina ei vasta ühiseelu rollide mängu ootusele – Mina ei tee naeratavat nägu ega lausu, et - Ei ole midagi/ Las see olla/ Küll Mina ise!
Mina tean ja väljendan tõde – teise samm läks Minule maksma – teisel on õigus sellest teada saada ja see ei tee Mind – pahaks, hoolimatuks, häbistavaks, süüdistavaks, valeks, kasvatamatuks, teisega mitte arvestavaks.
Mina ei tee, tõega, teisele liiga - Mina annan ühisele välja tõese informatsiooni ja seisan enese jälgede juurde - teise omad on temaga - väli teeb vahet ja taastab vajamineva tasakaalu, vajalikul ja võimalikul moel. Sageli on õppetunni võimaldamine isiklik panus, mille läbi leiab aset tasakaalustamine.
Mina ise ei pea jääma kontrollima ja pealt vaatama - Mina ei pea jääma loo sisse kinni, et teisel tuleks Mind ja Minu osaks saanut tunnistada, et Mina ise saaksin, ennast, enesele vajamineval moel kogeda.
Mina lasen loost ja teisest lahti - võtan kaasa enese kogemuse, kui õppetunni ja enamat teades, kõnnin enese teel edasi. Teise tee ja valikud on temaga - need ei ole Minu ega Mina.
Ühise välja moodustanud lood, milles tasakaal on jäänud ühe kanda - on põhjus, miks inimesed, üle aegade jälle kokku saavad. See inimene, kes ei ole rahu saanud, kutsub teise kohale - see inimene, keda vabaks ei ole antud, sel tuleb osaleda - sellel, kes ei ole õppetundi läbinud, tuleb järeleksam sooritada.
Seega, saadakse, mingisugusel hetkel ja mingisuguses situatsioonis, kokku, et etendus saaks alata. Õppetunni teema on üks - võtta kaasa enese osa ja jätta teisele tema osa ning anda väljale ja teisele teada enese piiridest, tegelikkuses aset leidvast ning lõpetada ühendatud välja alles hoidmine.
Marianne
18.08.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar