Inimese aja ühe evolutsioonilise teekonna väljendus – kiviaegsetest tööriistadest, oleva aja laseriteni välja. Inimese vaimse tasandi töö protsesse ja tulemust väljendavad harjumused on samal moel arenenud – läbi erinevate sugupõlvede ja isikliku elu aja.
Kui tänases ajas võtta kasutusele CNC masin või 3D printer, siis ei mõtle inimene kogu eelneva teekonna peale – kuidas jõuti tulemuseni – mis ja kus oli algus, millised olid vahepealsed etapid. Inimene kasutab ja on rahul, sest ja kui see rahuldab tema vajadusi. Kui ei, siis ta otsib, proovib ja leiutab edasi.
Selles punktis, kuhu on jõutud, avaneb uus vaatenurk, uued võimalused, sest oskuseid ja teadmisi on enam, kui seljataha jäänus. Inimene laseb lahti vanast ja võtab kasutusele selle, milleni on tee rajanud. Kuid hoolimata sellest, kuhu ta oma teadmiste tulemusel on jõudnud – ei kao ära alguse mõte – abistav vahend, millegi tegemiseks, saavutamiseks, tagamiseks, alles hoidmiseks, muutmiseks, lisamiseks.
Samal moel, kui nähtava abivahendi puhul, ei mõtle inimene, sügavustesse ja peensusteni, et - miks ta kasutab oma harjumuslikke ja sõltuvuslikke väljendusi, mõtete teeradu, miks ta omab harjumuslikke ja sõltuvaks tegevaid vajadusi – miks tema informatsiooni kogumise, töötlemise oskused on sellised nagu need on – inimene on nii ja sel moel nagu tema on ja teeb – reaalsus on normaalne.
Arengu tulemus ei tähenda alati seda, et kasutusel olev on parim võimalik – kusagil evolutsiooni etapis võib olla tulnud kogu teekonna tasandit muutev samm sisse – edasi arenemine toimub, kuid kihiti ja osaliselt madalamale tasandile suundudes – inimest on aina vähem, rolli on aina rohkem – inimese vaimne areng, koolides ja töö oskustes tõestatuna, ei tähenda vaimset teadlikkust, vaid võimet õppida, õpitust aru saada ja õpitut kasutada.
Selle väite tõestuseks on inimesed, kellel on ülikooli (isegi mitme) haridust tõestavad diplomid, kelle töö tähendab inimeste juhatamist ja töö protsesside juhtimist, kuid inimesena, teise inimesega, on tema areng vähema loomise poole suundunud – ta ei tea ega näe, ise, ennast, kui inimest ja temast ei ole teise jaoks inimest – ta kasutab vahendit ja käitub omanikuna.
Inimeste ja rollide Maailma konflikt tähendab, et kõik see, mis on – ühisel ja isiklikul teel õpitud ja omandatud, ei ole enesele/ ühisele/ kellelegi teisele hea, õige ja kasulik – midagi tuleks muuta ja välja vahetada – millestki tuleks teisiti aru saada – midagi tuleks valeks, ohtlikuks ja kasutuks nimetada.
On väga raske muuta oma harjumusi, millest inimene on sõltuvuses – neil on oma osa, tema elus - eesmärk, kasutamise mugavus, lahendav efekt. Muutmist teeb võimatuks ka see, et ise ei olda ainus, kes kasutab ja normaalseks nimetab või ollakse sunnitud kasutama, sest muidu erinetakse ja põhjustatakse konflikte = ei saada olla ühtsena, vaid jäädakse välja – nimetatuna, erinevana, väärakana, valena.
Välja jäetuna ja eraldi asetununa jookseb enese potentsiaal tühja – seda ei vajata, sellele ei ole tuge, kedagi sama – need kohad, kus inimene vajaks juhatust, kohal olemist, selgemat pilku, lisa energiat – neis kohtades ta on üksinda ja sageli temast ei piisa.
Väga raske on jääda enese ajast välja – olla üksinda – inimene on harjunud olema ühes ja kasvama ühte, sest ühes on lihtsam, kergem, tulemuslikum – ühises on ühendatud energia ja teadmised – jõuab rohkem, saab rohkem, teab rohkem, mõistab rohkem – inimesed täiendavad teineteist ja sel moel ei jää auke, takistusi, tühje ja pimedaid alasid – keegi leiab, täidab, mõistab, saavutab, kannab – kõik saavad osa.
Erinevad arengu suunad – ühes saab rohkem – ei tähenda alati seda, et kõigile samal moel ja viisil. Inimestest on saanud vahendid, keda kasutatakse paremini ja tulemuslikumana – kellegi isiklikes huvides ja tõusvat/ pidevat sissetulekut silmas pidades. Vahend ei tähenda vaimset arengut, vaid vaigistatud ja kammitsetud vaimsust – kasulikuks olemist silmas pidades.
Ajaloolises/ kindla keskkonna/ suguvõsa mastaabis Suurtel/ Vanematel inimestel ei ole, oma visioone teostades/ sõltuvustele järgi andes, kahju ega süüme piinu, eesmärgi poole suunduvale teekonnale jäävatest ristide arvust, tühjaks kulutatud kehadest, vaimset tühjust ja tasakaalutust täitvatest/ rahuldavatest räsitud hingedest.
Inimene toidab oma vaimu või teda sunnitakse seda tegema, kasutades valetavaid tõdesid – neid teadmisi, mis takistavad vaba, loova, küsimustele vastuseid otsiva arengu – inimene õpib pähe valmis produkti ja kasutab seda absoluudina – välistatud ja karistatud on kõik see, mis jääb sellest välja, kummutab selle ja näitab teistsuguse Maailma olemas olemist. See inimene on vale, kes sel moel teeb – teda suunatakse, kontrolliva ja suunava tähelepanu toel, tagasi õigele teele.
Samal moel leiab aset suguvõsades ja perekondades – vanem annab lapsele kasutada valmis produkti – enese vaimse taseme teekonna tulemuse – õpi pähe, korda, järgi, kasuta. Maailm on selline, Mina olen selline, Sina oled selline – Minu õigused, Sinu õigused ja kohustused – Minu/ kellegi teise suhtes.
Vanem, perekond, suguvõsa kasutab last vahendina – täitmaks ja tagamaks, kellegi unistusi, kellegi tühjust, kellegi vajadusi, kellegi taskut, jne. Vanem, suguvõsa, perekond ei toeta lapse isiklikku arengut ega aita tal leida oma teekonda – selle asemel antakse talle valmis kast ja paika pandud tähised – see on Sinu – Meiega arvestades, Meid tänades = Meid korrates – Meie elu ja aeg ei ole läinud tühja.
Olles olnud, kellegi teise/ mingi kindla keskkonna valmis produkt – koolitatud ja piiratud teadlikkus. Olles olnud vahend, kellegi teise loos ja tahtmistes. Olles olnud vaimse tühjuse täitja ja tasakaalutust lahendavate, pealt nähtud ja enese poolt välja töötatud, sõltuvuslike harjumuste kasutaja.
Olles olnud enese vähendatud versioon - vajab inimene äratust ja tugevat tahet – kindlat teadmist – Mina vajan muutust - see siin ja sel moel ei ole, enam/ Minule, okey – saab teisiti, tuleb teha teisiti, vaja on teisiti – nüüd tuleb leida see viis ja tee, kuidas see teisiti saab olema.
Sageli tähendab, see teisiti, sama sisu kordamist – enesele, enese kontrolli all oleva, Maailma loomist – kasutades enese ümber olevaid vahenditena ja vajadusi täitvatena. Mina tean, Mina tahan – olgu ja saagu Minu moodi – teised peavad nõustuma, toetama, järgi tegema – muidu nad on valed ja Mina jätan nad endale kuuluvast välja poole. Ei ole vaja Minu elu ja aega ära rikkuda ja valeks teha.
Inimene valib, muutust vajades, selle teeraja, millel tema teadlikkus kõnnib – tema järgib ja jälgib temale nähtavat rada – see on tema vaimse tasandi aste ja teatud x vanuse mõistmise võimekus. Välises Maailmas saavutatu ei tähenda, et tema vaimne tasand, inimesena kasvamise teel, oleks lapse ajast edasi kasvanud – elades, ja pidades ainsaks reaalsuseks rollide Maailma, on inimene enese, kellegi teise möödunus kinni.
Kellegi teise möödunu on see siis, kui inimene ei ole valmis ega võimeline avama möödunut ja nägema seda põhjani välja – inimeste teekond, inimeste valikud, inimeste vaimsete teadmiste ja informatsiooni töötlemise tasandid ja evolutsioon – teised väljenduvad ja räägivad Minus, Mina kordan teisi.
See tähendab, et - uue loomiseks, uue suuna valimiseks, uuele tasandile astumiseks - tuleb jätkata teekonda sealt, kuhu see on jõudnud – sellesse kohta anda valgust, avatust, informatsiooni juurde – uut põhja, kui teadlikkust, jalge alla ladudes – Mina, inimesena, kõnnin inimeste Maailmas.
Enese kasutuses oleva muutmise protsess ei lihtne töö – inimese areng on toimunud vajadustele toetudes ja võimalustel põhinedes – see on tema kasvamine. Selle jaoks, et mõista enese harjumuste kahjulikkust, kasutust, tagajärgi – tuleb tunnistada, et kõik, mis on Oma, ei tähenda elutervet teadlikkust, vaid väikest last, kelle vajadusest ja valikust on alguse saanud kõik ülejäänu.
Selle jaoks, et mõista enese arenguga kaasnenut, tuleb enese lugu lahti harutada ja enese arengu verstapostid üles otsida. Need, kes on väga kaua vägivaldses ja vähendavas keskkonnas elanud ja toime pidanud tulema, on väga kindlate ja sisseharjutatud sõltuvustega – elu õpetab ja inimene ise kontrollib enese vastavust.
Seega, kui kõlavad harjumuste algusesse kuuluvad või vahepealse teekonna etappe tähistavad märksõnad, siis kasutab inimene enese arengu tulemust – ise ennast, kedagi teist, midagi muud, enesele vajaliku vahendina – laiendatud Minana, prügikastina, vaimse enese rahulduse pealtvaatajana.
Vaimse tasandi muutuse protsessid ei ole kerged – need on kogetavad füüsiliselt, surma hirmu tekitades ja ise ennast kaotades. Inimesele on tema Mina ümbritsev/ tähistav kest väikseks jäänud ja tal tuleb kooruda – ise oma samm, sellest koorest, läbi astuda – Minana surra, et uuesti sündida.
Marianne
23.08.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar