Inimese elus on üsna mitmeid teemasid, mis valimistavad temale raskusi – vaimseid ja füüsilisi üleelamisi. Üks kõige suuremaid traumasid tekitavaid teemasid on – EI-dega kohtumine. Ei-de Maailm on kirju ja kihiline ning sellega toime tulemiseks ja selles selguse leidmiseks on vaja palju rohkem tarkust, tugevust ja teadlikkust, kui inimesel sageli seda on.
Lisaks sellele paneb oma paine, pitseriks, see, et ega kõik Ei-d ole öeldud selgelt ja ausa põhjusega ning alati ei öelda Ei inimese käitumisele või väljendusele, vaid ka tema põhirollile või inimesele endale – keeldutakse tunnistamast tema õigusi, mis, tegelikkuses, ei ole vaieldavad ega ära kaotatavad.
EI on keeld, takistus, lõpp, muutus – on liigagi sage, et inimene ei ole selleks valmis, sellega nõus, suuteline seda taluma, sellest aru saama. Mind keelatakse, Minu Mina keelatakse ära, Minule keelatakse ära – Minult võetakse ära, Mina ei saa, Minul ei ole – Mina kaotan, Mina jään ilma, Mind ei ole.
Ei-d on kõige sügavamad sõlmed, inimese sees – informatsiooniga kohtumisest, minevikus, millest on jäänud failid, millest ei teata ja, mida ei osata avada. Ei-ga kohtumise hetked tähendavad tõlgendusi ja peatusi – inimene ei kasva, vaimselt, edasi, sest tal ei ole enese teed jalge alla jäänud/ jäetud.
On liigagi sage, et Ei-de tagajärjeks on sõltuvus teisest inimesest/ aseainest/ asendavast tegevusest ning EI on põhjuseks, miks on, enese sees, sügavale ulatuv abituse, hüljatuse, kaotuse kogemus – inimesel ei ole anda endale lahendust, mis teda aitaks ja tema elu muudaks – Ei-ga kaasnenu tasandaks ja selle kehtetuks tunnistaks.
On inimesi, kelle peal on Ei-de pitser – tundub, et inimene oleks, kui Ei-dega ühte pühitsetud – niipalju on ära ütlemisi, lahti ütlemisi, keeldumisi – enese kaotuse kogemusi. Mitmete sadade tuhandete kordne EI – kas Sina siis EI kuule ega saa aru – Sinule on EI öeldud.
Iga EI on energia, mis pannakse, ühisele väljale, tähistama tegelikkust – pealispinnal saavad inimesed sellest mööda ja ümber minna ning võib näida, et seda saab kompenseerida või olematuks muuta, kuid välja energias on iga EI seal, kuhu see on pandud ja iga EI täidab oma eesmärki, milleks ta on seatud.
Mind ei võetud vastu. Inimesele on EI öeldud. Elamine ja olemine seal, kuhu teda ei taheta. Laps kohtab EI-d siis, kui tema sündi ei oodata, ei tunnistata, ei pühitseta, bioloogiline vanem Ema/ Isa rolli ei vali, suguvõsa teda õigeks ei pea.
Laps kohtab EI-d siis, kui tema soovib/ vajab/ ootab lähedust. Siis, kui tema vajab enesele vaatajat ja vastajat – enese Mina peegeldust ja kinnitust, kuid ta jääb õigest - tegelikkust peegeldavast tagasisidest ilma. Siis, kui tema küsimused ei saa vastust. Siis, kui temaga ei arvestata, teda koju ei taheta/ ei oodata, tema inimlike/ tegelike vajadustega ei nõustuta.
EI ütlemine ja Ei-ga peatamine – Sina EI tohi seda teha, seda võtta, sel moel teha, sellisel viisil olla. Laps ümbritsetakse Ei-dega ja teda saadab EI – seda selleks, et last kaitsta, talle reegleid õpetada, temale lubatu ja keelatu vahest teada anda. On kasvamise aeg ja on õppimise koht.
On sage, et EI toob kaasa isiksuse kriisi – tuleks informatsioon sulatada, söödavaks teha, sellega nõustuda, selle järgi teha = tuleb olla see, kellele on õigus EI öelda ja, kellel tuleb Ei-ga arvestada.
Kuid on aegu ja kohti, mil käärid tulevad sisse, sest EI on vastuolus, millegi olulisega – on vastuolus õigusega iseendale - Minule EI öelda EI/ Minule EI võimaldata Minule vajaminevat/ Minul EI ole võimalik Minule kuuluv/ Minu Mina EI kinnitata ära.
Kes Mina olen, kellena Mina olen, miks Mina ei ole, kuidas mina saan olla Mina – on küsimused, mis seisavad, informatsiooniga kohtunud, inimese tee peal ees ning tekitavad temas jahmatust, ärevust, hirmu, nõutust, häbi, viha, solvumist ja ootavad vastust.
On tavaline ja eluline, et last saadavad Ei-d – piirid, reeglid. On tavaline, et need ei hülga ega keela last, kui inimest ära ega ähvarda teda oma põhirollist ilma jäämisega ega selle rolli õiguste ära keelamisega – Lapsel on õigus Emale/ Isale ja oma vanema poolsele hoidmisele, turvaliselt ja armastavalt teostatuna.
On last kasvatava/ saatva inimese töö ja tee anda lapsele kindlusetunne ja õpetada teda mõistma Ei-de vahel vahet tegemises - tema Mina pilti ei lõhutud ära, temale anti teada, millised on ise seisvumise teel tehtavad sammud - ainult tema ise saab need sammud astuda - vanem saab nendest teada anda, need ette näidata, nende astumise ajal, lapse kõrval seista.
Ei-d saavad ära keelata isiksuse väljendused, kui kohatud ja kellelegi liiga tegevad – see on õpetamine, kuidas arvestada enese sammude tagajärgedega ja õppida ühises tasakaalu hoidma – tunded ja nendega seonduv ning isiklikud vajadused/ tahtmised ei tähenda, et kõrval olija oleks vahend ja laiendatud Mina, keda kasutada prügikasti ja kratina.
On lapsi, kellele, kui inimesele, on öeldud EI ja seda on tehtud korduvalt. Kes Sind tahab – kellelegi EI ole Sind vaja/ Sinule EI kuulu, siin, mitte midagi – seda siis, kui laps on omas kodus/ EI ole Sinu asi, kui laps küsib oma Isa kohta. Sina EI ole oodatud, Sina EI saa koju, Sind EI ole vaja. Mine ära, Mina anna Sinu ära.
Vanem annab teada, et laps EI ole oluline, last EI taheta, lapsele EI ole võimalik, last EI oodata, laps EI jää puudu, lapsele EI lubata – laps ei saa seda, mida tema ise ei saa endale anda, temal ei ole võimalik korvata seda, mis on tema õigus, mida tema ei pea paluma/ ostma.
On loomulik, et laps tunneb hirmu ja kogeb kaitsetust siis, kui tema on saanud Ei-dega kokku. On loomulik, et tema otsib põhjusi, miks ja proovib leida vastuseid, et anda endale, toimivaid lahendusi. On loomulik, et laps proovib meeldida, olla alandlik, hea, õige, vajalik, muutuda, alluda, pildilt kaduda. On loomulik, et laps kaotab/ muudab ise enda, sest ta kardab kaotada ühendatuse Olulise teisega, kelle kaudu laps saab olemas olla – olla enese Mina.
Lapse/ inimese mõistus ei võta toimuvat vastu, kuidas saab Minu Isa/ Ema/ Vanaema/ Tädi/ Onu/ Vend/ Õde/ Laps öelda Minule EI? Kuidas saab see roll, kellega on teine samastatud, öelda sellele rollile EI, kellega ollakse samastunud – rollide side, kui süsteemi selgitust, ei saa ju ära kaotada. Tegelikkus - Ei saab öelda inimeste vahelisele ühendusele – hoolimata, Meid ühendavatest rollidest, Mina ei vali Sind.
EI-ga kohtumised on sügavad kriisid – Mina pildi katki minemised ja üle kinnitused. Mina Ei ole – Mina olen. Laps, kelle aeg on täis kriise, mis ei leia selgust, ei ole vaba oma teel. Tema kaitse mehhanismiks on olla Õige, Vajalik, Kurt, Pime, Hea, Kuulekas, Vaikiv – ka siis, kui ajaline lapsepõlv on jäänud seljataha, need harjumuslikud sõltuvused töötavad edasi.
Omal moel on see, pikale ja kaua aega, pingule venitatud kumm, mis nõuab üha suuremat pingutust ja energiat. Selle alguse punkt on EI, mis on kõige kaugemal, kõige sügavamal, kõige tõesem – väljale asetatud lahti ühendatus, eraldatus, üksindus – see on näha ja see on tajutav.
Kurbus, kaotus, solvumine, viha on katteks sõnumile – Mind EI taheta, Mind EI ole vaja, parem, kui Mind EI oleks sündinud. Need mõtted ei ole tuulest tõmmatud ega enese poolt väljamõeldu, vaid, korduvalt, lapse kuuldes välja öeldu ja lapsele ette näidatu. Emal/ Isal/ kõigil on parem, kui Mind ei oleks – siin olen, Mina, vale, üle, häiriv, muidusööja, ära rikkuja, jne.
Eksistentsiaalne kriis on erinevate informatsioonide kokku puute punkt, millest ei vii teed edasi – Mis Mina siis teen/ Miks/ Mina olen ju olemas/ Mina pean. Tasakaalu otsimine ja lahenduse valimine, et jätkata seal, kust ära minna ei saa ja kesta seda, mis osaks saab ning üritada muuta seda, mis on võimalik – teha nii, et olla Õige, Ühte võetu, Vajalik, Väärtus – kui selline olla, siis ei taheta lahti saada, ära saata, välja jätta.
Tegelikkus – siis, kui EI öeldakse tegevusele, väljendusele, valikule, siis tuleb mõista, miks seda tehakse – on see tasakaalu, ohutuse, üle piiride minemisest teavitamine, teisale suunamine. Või on see põhjus, miks ei saada/ ei valita koos olla, koos elada või see on selgitus, millega varjatakse tegelik põhjus, miks on otsustatud teine inimene enese elust ja ajast välja jätta.
Vahe on sees – kas Ei öeldakse inimesele või tema poolt valitule. Vähendav ja vägivaldne keskkond ütleb EI inimesele. Mina EI taha Sind, sest Sina – Mina EI pea Sinuga, sest Sina – Mina ise valin enese elu ilma Sinuta, sest Sina.
EI, mis öeldakse käitumisele, väljendusele - ei lõhu ära ühendust ega vähenda inimest - see aitab kasvada ja mõista ise ennast. EI, mis öeldakse inimesele, lõikab ära ja muudab mõttetuks kõik katsed kasvada ja mõista - inimesele öeldud Ei-d jäävad igavesteks vigadeks ja otsa ette naelutatud siltideks, mida ei ole võimalik parandada ega muuta - inimese tegelikkus ei loe ega lähe korda.
Inimene - kes ei mõista ise ennast/ kes ei saa aru enese tunnetest/ kelle Mina kinnituseks on, kellegi teise vähendamine, vähemana näitamine/ kes vahetab rolle, et tagada endale vajaminev/ kelle põhirolliks on olla Ohver, keda lahendatakse agressiivse Süüdistajana – see inimene eemaldab enese, vahetust, elust häiriva põhjuse – see on teine, kelle pärast, kes ei lase, kes ei võimalda.
Inimese eesmärk, EI öeldes, on eemaldada, teine, enese vahetust elust – selleks, et teisele ei peaks andma, teisega ei peaks jagama, teisega ei peaks olema – kuid teha seda nii, et too jääks alles enese lugude sisse – enese kinnitajaks, enese tundeenergiate sihtmärgiks, enese Mina allikaks.
Loo sisse alles jäämine toob kaasa väärale teele mineva suuna – Ei-ga kohtunu usub, et enesele osaks saava põhjus olen Mina – Minu enda pärast ei saa teine Minuga olla. Vaimselt piiratu mõistus võtab seda, kui võimalust - luba parandada enesele osaks saavat ning temast saab allunu ja kuulekas – teisest sõltuv.
Inimene annab endale võimaluse, et parandada ära Mina, keda alles hoitakse ja kellena teda koheldakse - tema peab teise elu ja kannatused õigeks tegema, sest tema, iseendana ja elavana, on need põhjustanud.
Sügavalt kurb tegelikkus – ei ole vahet, kuidas olla ja mida teha – EI on öeldud inimesele ja temast endast ei piisa, et seda tõsiasja muuta – ta võib osutada ühendavale rollile, ta võib üritada olla teise poolt valitud rollidele partneriks, ta võib ise ennast muuta ja kohendada, kuid ta jääb alatiseks selleks, kellest on põhjus lahti öelda ja eraldi olla – ta ei saa kunagi kindlustada suhet ega kogeda turvalist hoitust – tema ei oma kahe inimese vahelist suhet – teda hoitakse suhtluse raamides – kui temale ei sobi ja temal ei ole hea, siis talle öeldakse – Mine siis ära, siin EI ole Sinul õigust ega õigusi.
Inimene, kes ei arvesta ühisel väljal nähtavaks tehtud Ei-dega – sellel inimesel on halb ja on paha ning ta kogeb, üha uuesti, et enese Mina on vale – ta ei ole õige ega tasakaalus. Inimesel tuleb mõista, et temal on õigus enese elule, iseendale, vabadusele – see on tema oma, alles siis, kui lõpetada suhted, koos olemised ja elamised, kus on temale öeldud EI.
On ennast vabastav mõistmine – halb, ülekohus, valu on saanud osaks seal, kuhu Mind ei tahetud, kuhu Mind ei oodatud, kuhu Minule ei olnud kohta jäetud. On ennast vabastav mõistmine - ei lugenud pealispind ega välja öeldud sõnad - teine andis teada oma EI-st, läbi erinevate märguannete – oli Minu enda asi neid mõista ja nendega arvestada ja nende tõesuses kindel olla.
See on tunnistamine, et EI on EI ja seda ei pea vaidlustama ega ära keelama. See on tunnistamine, et ise ennast ei pea tõestama, õigustama, maha müüma – vägisi armsaks ei tee ja sunniga omaks ei saa. Siis, kui laua taha kohta ei ole kaetud, siis selle taha ka sööma ei kutsuta ja sellel olevat rooga ei jagata.
Identiteedi kriis – on aeg, mil inimene samastab, ise, ennast oma rolliga/ Minapildiga - Mina ei saa olla Mina, sest Mina ei saa olla põhi rollis ega kogeda põhi rollide ühendust – Kes Mina siis olen – kui ei saa, siis järelikult olen üksinda, eraldi, värdjas, vale = Minule ei ole õiget rolli partnerit – teine lahendab oma rolli valesti/ teisiti.
Stopp – rolli kasutamise võimalusest ilma olevana ja rollis olevana väljendumise võimalusest ilma jäetuna – ei tähenda, et Mina oleksin ära kadunud ega seda, et Minul puuduks võimalus olemas olla. See - olemas olemise võimetus - on olnud piiratud keskkonna tunnus ja enama nägemise oskuse puudus.
Teadlik tegelikkus - Mina saan olla inimene ja valida elada oma elu seal, kus see on võimalik. Mina ei võta kanda teiste vastutust – Mina ei ole teise valiku põhjus ega tee, teise valik, Minust süüdlast, et teine peab sellise valiku tegema. Mina kuulan ära, nõustun teisega ja lähen ära. Mina ei esita pretensioone ega nõua EI ümber vaatamist. Sellest ei oleks kasu, sest EI on juba väljale asetatud ja ta on, juba, oma eesmärki täitmas.
Teadlik tegelikkus - Mina ise olen põhjustanud enesele osaks saava – Mina ise olen võimaldanud enese kogemused ja tunded, kuna jäin ja olin ning ühendust kindlustasin ja teist vajasin. Mina pildi muutmine - olles olnud see, kellel peab olema nii ja võimalik naa, siis on enesena olemas olemisele kinnitus olemas – sellest uskumusest lahti laskmine tähendab vaimse taseme teadlikkuse muutust – inimeste Maailma astumist.
Roll ei tee Minust Mind – roll on seletus, kuidas ollakse ühendatud, kuidas tuleks olla koheldud, mis on ülesanded, millised on võimalused, miks on õigus rolli kohasele kohtlemisele, põhjus väljendusele. Ei ole vahet, kelle rollis ollakse ja kelle rolliga ollakse seotud – kõike seda läbib üks ja olulisim teadmine – inimene on rolli taga ja rolli alus – tegelikult ollakse suhtes ja suhtlemas inimesena ja inimesega.
Lapse kohustus ei ole olla oma Vanema, kui inimese, jaoks Õige – nõustuda, leppida, taluda teise inimese poolt valitud väljenduste, tegude, vajadustega. Lapse kohustus ei ole vastutada Vanema, kui inimese valikute, väljenduste, informatsiooni töötlemise raskuste eest ning siis, et olla või mitte olla, kohtuda Ei-dega, mis suunavad, sunnivad, kujundavad inimest muutuma – muutma ise ennast vastavaks, teise poolt ette antud juhenditele.
Jätkuv Mina kriis – Minule öeldi EI = Mina EI saa olla Mina – igas Ei-s, mis öeldakse inimesele ja milles keeldutakse inimestel põhinevast suhtest/ suhtlemisest, sisaldab lõpetus, ukse sulgemine, keeld, vabaduse piiramine, reeglitega ahistamine, vähendavate ja vägivaldsete käitumisega kohtlemine. Füüsilised kogemused, sest ei ole vaimset selgust.
Teised on rahul, teistele sobib, siis on teised. Sinule on öeldud EI, kuid – tegele sellega ise, saa üle, ära pane tähele, ise küsisid, tuligi öelda. Avalik ruum, ühine koht – Minule on selles EI öeldud ja see kinnitatakse üle – keegi on võtnud endale voli, et määrata ennast ümbritsev ja enesega seonduv, kuid seda tehes on ta astunud üle piiride, sest, rolli nime omades ja rolli väljendust teostades, kasutab ta võimu, mida temal, kui inimesel, ei ole.
Tuleb mõista, et Ema/ Isa rollis olev inimene lõi koha, kuhu Laps sai tulla, et olemas olla. Tuleb mõista, et vanema rollis inimene saab selle koha - enese kõrval/ lähedal – ära kaotada, sulgeda. Kuid Lapsele ei saa keelata ära inimese elu – tuleb mõista, et Minule kui inimesele, on keelatud/ raskeks tehtud, kellegi teise elus osalemine – mida rohkem Mina püüan ühes olla ja ühte jääda, seda tugevamaks läheb surve, et lõpetaksin püüdlemise ja läheksin ise ära.
Üks Maailm suure Maailma sees – algus on seal, kus olid esimesed, kes lõid pere ja said lapsed, et jätkuks ja see on jätkunud – kõik järeltulevad ei taha jätkumist ja jätkamist – nad ei taha teha seda enese hinnaga – ei taha oma elu anda sellele, kes on enese jaoks vale ja häiriv = kannab kaasas informatsiooni, millega toime ei tulda.
Välja jätmine, välja lõikamine – enese Maailma korrastamine – selle Maailma, mis algas enesega ja piirneb enesega – ei loe, et see on ühise välja sees ja mõjutab tervikut. Inimesed valivad ja teostavad oma sammud, mis lähevad maksma kõigile, kes on ühisesse ühendatud – tervik ei saa olla tervik, sest seda ei ühendata tervikuks - olevad ei hoia seda ühisena – Ei-d on väljal ja muudavad põhi mõtteid ja energia liikumist.
Enese algus on iseendas – enese tee läheb läbi iseenda - Mina võtan vastu kõik EI-d, mis on minule, erinevates aegades ja erinevates lugudes, öeldud – mina ei vaidle, ei tõesta, ei õigusta, ei vaja, ei võitle. Nõustun kõigega ja kõigiga, sest need EI-d on olemas ja need on tõelised.
See on mõistmine – iga EI on energeetiline sein, kivi, kraav, millest edasi ega mööda ei saa – tuleb keerata mujale, tuleb olla mujal, tuleb minna ära – ei ole Mina ega ole Minu = kellegi teise EI ei ole Minu korda teha ega vastutada - on Minu tee ja vastutus selle olemas olemisega arvestada ja see rahule jätta.
Inimene valis - mitte olla Minu isa. Inimene valis - teha aborti. Inimene valis - lõpetada ühise tee. Inimene otsustas enesele õige, parima, vajaliku - see on tema õigus elada enese elu, enesele sobival moel. Minul ei ole õigust esitada, teisele inimesele, pretensioone ja väidelda ning näidata tegelikkust - inimene on andnud teada enese otsusest ja PUNKT
Marianne
11.08.2026.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar