teisipäev, 23. november 2021

Rollide maagiline maailm XI - Inimene ise enda vastu

 


Mõnikord kasvab rolli omamise soov suuremaks, kui inimene ise on – tahetakse omada, et tunda sama, mida teised saavad ja just nii saadakse lapsi, astutakse suhetesse, võetakse naine või ollakse nõus mehega, vahetatakse töökohti, ostetakse majad, autod, valitakse sõpru, püüeldakse esikaantele ja tähelepanu valguse sisse – kõik selleks, et oleks olemas, kuid tihti ei saa sellest seda õiget – kogemus ei ole soovitu ja nii kasvab tühjus, sest välise ilme – rolli hoidva lahenduse säilitamiseks, tuleb suuta olla ja luua ennast sellisena, millisena ei olda – tehakse ise enesele liiga. Ollakse lõksus, sest iseenda sammudel on tagajärjed – iga rolliga kaasneb midagi – enese loomingu eest tuleb vastutada.

Ihaldatud rollist ja selle lahendusest saab iseolemist ahistav tegelikkus, kuid nagu inimesele kombeks – kui tema tahab ja vajab, siis seega tema peab - piiravast rollist ei saa iseennast vabaks lubada, sest rollikaotuse ees on hirm. Inimeses on hirm kaotada teda väliselt õigeks ja paremaks muutvad rollid, sest siis ei ole enam seda, mida uhkelt omada. Inimesel on hirm kaotada enesele vajalik roll, sest siis ei ole tal enam kohta, kus kogeda. Inimesel on hirm olla vale teiste jaoks, väljast vaatajate poole pealt vaadatuna ja hinnatuna, langeda põrmu ja saada hüljatud.

Rolli võib kaotada, selle võib ja saab ära võtta, kui ei vastata tingimustele. Vajades rolli, teeb inimene kõik endast oleneva, et see säiliks. Ta näitleb, näitab ennast ja väljendub sellisena nagu vaja, nii nagu tema usub, et on vaja. Inimene inimese vastu – inimene läheb ise enda vastu. Rollist ilmajäämist kartev inimene ei taha koos olla ega näidata seotust nendega, kelle kuvand ei ole tema imagole sobiv, sest see võib asetada ka teda valesse valgusesse. Inimene valib kanda õigeid riideid, kasutada õigeid sõnu ja näidata ennast õigete asjade või inimestega ühes – siis on ka tema õige. Ta hoiab kinni rolliga seotud suhetest, kuigi tema ise on katki ja vihane, masenduses ja tahtejõuetu, haige ja tablettidest sõltuv. Inimene usub, et seni, kuni on roll, seni on ta kaitstud – enese hirmu tõeks saamise eest.

Iga roll tähendab suhet, kellegagi või millegagi. Suhe on etendus, kus valitakse väljenduda ja oodatakse vastu. Kui rollist on saanud karistus, siis on rollipartner vale – too teeb nii nagu ei tohiks ja too ei tee nii nagu peaks – roll peab tagama vajaliku kogemise ja hea ning õigena olemise. Mida raskem on rollis olla, seda rohkem teeb inimene pingutusi, et see säiliks, sest omades rolli on tal olemas võimalus. Seal, kus on tegelikult võimalus enamaks, näeb inimene vanglat ja karistust – vajaminev roll ei taga õiget ja vajalikku, et ennast hästi tunda, vaid vastupidi - enese väljendus teeb iseendale liiga.

Rolli omamine ei tähenda seda, et peab kinni jääma ühte rolli – rolli raames saab valida väljenduda erinevate rollidena ja baasrollile saab anda teise tähenduse. Just enese poolt antud tähendus on see, mis hoiab inimest kinni ja tema väljendust raamides. Rollipartneriga ühes olemine ehk suhtes olemise kvaliteet seisnebki võimaluses, olla koos erinevates rollides, et kogeda ühiselt üksteise erinevaid külgi ja avastada ühes loomiserõõmu. Kuid, kui suhe jääb kinni või põhinebki ühel või ka kahel rollil, siis on see piiratus. Kuigi see võib aastaid töötada, on see siiski ahistav ning aeg-ajalt tõstab pead soov kogeda avarust ja tahet olemas olev ära lõhkuda, et anda enesele vabadus tagasi. Need on jahmatused, kui korraga on muutus – leitakse see, kes annab võimaluse proovida erinevat olemist ja tunnete kogemist – elul on taas võlu ja tuntakse erinevaid maitseid.

Rollipartnerid ühes loovad oma suhtest joonise. Ajas saab sellest muster ning enam ei peatuta ega mõelda oma igapäevaste olemiste ja valitud käitumiste üle ega ammugi otsita sõnade tähendust – rollinimede tähendust ega rollidele seatud ootusi – eesmärke ega seda, kuidas saab olemas olevat suhet paremini luua. Kui roll osutub valeks, siis on partner vale ja seega tuleb tema vastu võidelda või too väljavahetada – oma varbad on enesele lähemal. Inimesest on saanud roll, mida ta omab, ja kui kõlab märgusõna – nüüd oled roll nimega ... , siis hakatakse olema, alustatakse selle kuvandi, kuidas teatakse, et peaks olema, mängimist. Mängitakse kedagi, millisena võib-olla kunagi ka oldi või taheti olla, kuid enam ei olda.

Kingi enesele võimalus peatuda, et tunnetada iseennast ja küsida eneselt – „Mida olen tegemas? Mida kardan kaotada? Millal ja miks on minu turvatunne ohus? Millist rolli ma kannan? Millises rollis soovin ennast kogeda - miks? Milline ma olen ja millisena soovin ise ennast väljendada ja kogeda?” Kingi teisele võimalus luua ennast paremana – vaheta rolli, vaheta tähendust ja näe võimalust, kuid see ei tähenda alati ja kõiges vajaduste täitmist, vaid ka piire ja kokkuleppeid – Hingede koostööd.


Marianne

23.11.2021.a

Kommentaare ei ole: