Programmeeritud inimesed

 

Ei ole vaja väljamõelda ega programmeerida roboteid, sest Maailmas on olemas inimesed, kes käituvad ja on nagu robotid. Hoides nutiseadmeid enese käes ja vajudes netiavaruste sügavustesse, käituvad inimesed kui masinad. Nupule vajutamiseks teevad inimesed automaatse liigutuse ja järgmise ning järgmise. Inimesed reageerivad enese käivitajatele – piltidele ja sõnadele, mis vahelduvad. Inimesed järgivad radu, mis ei saa otsa. See on Maailm, kus ei ole vaja ise mõelda ega päriselt minna ja teha – kõik on olemas, kõik on valmis ja kõigest saab olla osa. Kui veel ei ole, siis keegi kohe paneb üles ja sellest saab osa nii nagu oleks ise päriselt teinud ja olnud.

Võrksüsteemi juhtimispult lülitab inimesi sisse ja välja, sest ekraanidele kuvatav on programmi teel juhitav. Senikaua, kuni pole kõlanud õiget remarki on inimesed vaikivate ja nähtamatutena taustal, vaatamas ja jälgimas. Kui toimub sisselülitus, siis ilmnevad näod ja voolavad hääled – sõrmed trükivad sõnu ja vajutavad märke – jäetakse iseendast jälgi. Tegevus tehtud, kustub valgus ja ollakse ootel. Oodatakse järgmist lülitust, et saada võimalus olla. Vajatakse uut lülitust, et enese vajutuste tulemusi ekraanil nähes, iseennast olemas olevana tunda.

Seal Maailmas, kus ollakse reaalne, seal ollakse füüsiline inimene. Seal, kus ollakse virtuaalne, ollakse programm – nime ja näoga kehatu hologramm. Tahe olla reaalne kisub inimest võrgus kaheks, sest on võimetus olla virtuaalses Maailmas reaalne. Võib olla küll ühendatuna võrgus ja sees, kuid süsteemi ja teiste inimeste eelistused ning valikud kuvavad või lülitavad teisi inimesi välja ja sisse ning lisavad või eemaldavad lehtedelt – inimesed kaovad, sest neid ei ole võrgus päriselt olemas ja inimesed saavad võimaluse võtta osa, kui neile on antud võimalus olla osa süsteemist.

Inimprogrammid programmeerivad enestele võrgus elamiseks täpselt sellised Maailmad, mille osana tahetakse iseennast näha ja kuulda ning nende sisse ennast ühendatakse, et näiliselt olemas olla – iseendast jälgi jättes laikida, jagada lugusid ja lisada kommentaare või vaikides, rohelise täpiga tähistatuna, teiste olemisi ja tegemisi pealt vaadates nö nähtamatutena omadel radadel kulgeda. Suures võrksüsteemis on inimrobotid, programmeeritud inimesed, hommikust õhtuni suure ja nähtamatu masina osadena ennast tegevuses hoidmas – suurt ja värvilist Maailma ehitamas ja elus hoidmas.

Marianne

11.02.2021.a