Ootel seisnud ajad on kõik need kohad minu aegades, kuhu mina olin jäänud ootele. Oodates vaatama kellegi või millegi poole, et saada vastus, mis lõpetaks pooleli oleva. Olen ise jätnud pooleli, olen olnud ootel, sest uskusin, et alles saadav vastus annab mulle vabaduse tagasi. Mina ise valin, millal ja kuidas – seega valin täna vabaduse ja lähen teele.
Ootel oodanud lood on läbi - ütlen mina ise täna – mina ise lõpetan vaikusetühjuse, keeran iseennast ümber ja teen esimese sammu enese poole tänase ajas. Lasen lahti iseenda poolt loodud takistustest – mälestused, tunded, haigused, märgid kehal – lasen lahti kõigest sellest, mille mina ise lõin iseendast iseendale, et mäletada kohti ja põhjusi, kuhu ja miks olin jäänud ootele – need on vastused, miks ma ei saanud edasi astuda.
Kõigis nendes kohtades olen seisnud seljaga enese tee poole. Need on olnud minu teed takistavad sõlmed minu enese aegades ja teedel. Minul ei ole neid enam vaja – ma ei oota, sest mul ei ole vaja oodata – ma ei ela ega kõnni oma mälestustes. Mina ise valin, millal lõpetan ootamise ja astun – teen seda nüüd ja praegu. Mina ei ole ohver ega süüdlane, minule ei olda võlgu ja mina ise ei ole võlgu. Võtan oma elu vastu nii nagu see on. Olen maksnud ja maksan selle hinna, mis see mulle maksab. Ütlen – Mul on kahju! Mina tänan! - keeran selja ära olnud ajale ja astun.
Tean, et see samm, mille teen, on vajalik. Tean, et minu poolt elatav elu on vajalik. Tean, et minu poolt loodav on vajalik. Ajas aeg tasakaalustub ja mul ei ole rohkem ega vähem, kui ma oma õppetundides vajan. Minul on olemas kõik see, mida oma järgmise sammu jaoks vajan – nii „hea” kui ka „halb”, mis aitab astuda – toetab sammu tegemist – nüüd on see hetk käes. Mõistan ja võtan vastu – teen oma sammu iseenda teel iseendast iseenda loomise poole.
Marianne
20.02.2021.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar