neljapäev, 18. veebruar 2021

Lapse eluvõla suurus

 


Laps oli sündinud ja ta oli Maailma sees olemas ning ta vajas kõike seda, mida ta oma eluks vajas, kuid see visati sõnadena tema pihta – ema eluvalu, väsimus ja frustratsioon valati selle peale, kelle nähtav olemas olemine oli tõestus, miks oli halb olla, miks elu ei saanud muutuda, miks oma elu elamine oli ebaõiglane. Kui ei oleks, siis ei oleks ja siis ei peaks.

Mida saab laps oma olemas olemise eest vastu anda? Kuidas saab laps oma elu eest tasuda? Miks peab laps oma elu elamist, kui võlga tasuma? Lapsel ei ole võimalust võtta rohkem vastu, kui ta saab. Lapsel ei ole võimalust jätta oma elu eest seismata. Lapse ees oli küsimus – mida tema peab tegema - kuidas lahendada oma elu, mille vastuvõtmine/ elamine toob kaasa maksmata arve. Selle võla raskus oli ema pilgus ja suurus ema sõnades. Ema jaoks ei olnud laps kingitus ega võimalus, vaid raskus ja kannatus.

Laps võttis selle vaatenurga omaks ning tema lahendus, kuidas ise edasi olla ja oma elu elada, oli pidev enese ära tõestamine, sest enese väärtus iseendana oli null. Elu algas eile, mitte täna – võlad olid eilsest kaasas – tunderaskused. Laps elas oma vanemate tunnete raskuse all.

See, mis oli ära, see oli juba ära. See, mis on, on siin. Selle, nn eluvõla, tasub laps oma elu elades - süsteem hoiab tasakaalu. Tasa- ja tagasimaksmine ei tähenda materiaalsete väärtuste nähtavat liigutamist – see on peenmehaanika – oma osa andmine on oma elu elamine.

Last ei seo kohustus tasuda võlga selle eest, mis kunagi on ära olnud. Kõige selle eest, mida lapsega on jagatud, on ta omas ajas maksnud. Laps on vaba võlglase sidemetest. Laps ei ole võtnud enese omaks ega laenuga kasutada kellelgi teisele kuuluvat – lapse elu on lapse oma ja tema ise elab seda iga oma olemas olemise hetk.

Olevas hetkes saab iseendalt küsida – Kas ma tahan, kas ma vajan? – Mida mina saan/ olen valmis vastu võetava eest tasuma? – inimesel on valik. Inimene võtab oma elu vastu selle hinnaga, mis see temale maksma läheb. Inimene ei ole süüdlane ega ohver – tema elu ei ole võlgade tasumine ega sisse nõudmine. Inimene on ühenduses universumiga, ta loob seda, mis on võimalik ja võttes annab vastu selle, mis on võimalik.


Marianne

18.02.2021.a




Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar