teisipäev, 6. oktoober 2020

Tähelepanust sõltuvuses II - Ühe Maa ja Ilma lapsed

 


Tähelepanu on oma energia lisamine olemas olevale, kui tahame seda muuta või kasvatada. Kui keegi pöörab millelegi oma tähelepanu, siis vaatavad ka teised selles suunas ja kui millelgi hoitakse püsivalt oma tähelepanu - mõeldakse, räägitakse, tegutsetakse selle vastu või poolt, siis see ongi energia eesmärgipärane kasvatamine.

Inimene ise vajab tähelepanu, kui temal on eesmärk – kasvatada eneses energiat, et olla võimsam ja kasvada edasi – teha teis(t)e energia toel suurem muutus, kui ise usutakse olevat võimeline seda suutvat – väline puudutus saab sisemiseks jõuks. On kogemus, mida soovitakse enesele ja sellest saab eesmärk – kui see on välise tähelepanu toel tehtav välise tähelepanu jaoks mõelduna st enese jaoks vajatakse mingil põhjusel muudatust endast väljaspool, siis oma eesmärgi saavutamiseks vajataksegi iseendale suurt hulka tähelepanu väljastpoolt.

Ühe Maa ja Ilma lapsed kutsuvad end eri nimedega ja loovad eneste jaoks erinimelised katused, mille all erinevatest vaatenurkadest vaadatuna ajada oma mätta rida ja teha seda selle sama ühe ning sama Maa ja Ilma nimel, pärast ja jaoks. Iga nime taga on väidetavalt parem sisu, kui teistel. Iga eesmärk väidetavalt õilsam ja ilusam, kui teistel. Ühe ja sama Maa ja Ilma sees on erinevad ühed, kelle vastas on nood teised, kes vaatavad teisiti, sest usuvad ja näevad teisiti – ja nii on see iga teise poole pealt vaadatuna.

Kui kellegi teise nimi on parajasti tähtsam ja kõrgemal, sest saab enesele suurema tähelepanu, siis varjus oleva nime taga olijad ei ole rõõmsad, sest nemad ei saa sinna, kus on teised, sest seal on nood teised ees ja on seega võtnud ära nende koha ning võimaluse. Midagi tuleb kusagil muuta, midagi tuleb kusagil teisiti teha, et parem võidaks, ilusam saaks särada ja õigem tulemus annaks soovitu. Selleks tuleb kellelgi kusagil peatuda. Selleks tuleb keegi kusagil peatada.

Keeruline on leida erinevate nimede tagustele ühine tee. Tahe on sundida kedagi teist muutuma ja nii suunatakse tähelepanu sellele, mida see keegi teine enam teha ei tohiks, et kõikide ühise pilgu all, kõikide ühine tähelepanu suudaks selle ära peatada. See on jõu kasutamine, sest see, kes on kõikide pilgu all see nö halb, ei taha iseennast sellisena näidata ega ise vaadata ja ta kasutab oma võimalusi astuda näpuga näitajatele ja häbistatu vaatajatele vastu. Tuleb sõda nähtavana ja nähtamatuna, sest seni kuni kellegi isiklikud tunded on mängus, keegi ühe poole võites kaotab. Sellises olukorras ei ole koostööd ega muutused ole püsivad. Tulemusi saavutavad need, kes omavad suurema koguse tähelepanu toel suuremat energeetilist jõudu.

Erinevaid sõdu pidades on kõik pooled tegevuses ja kogu-aeg toimub midagi, kuid Maa ja Ilm liigub täpselt nii palju, kui ühtedel on jõudu neid teisi, vastu protestijaid, edasi või tagasi liigutada. See on kui kiigel kiikumine. Kui kiik liigub jõudu kasutades ühele poole, siis oma raskusega alla tulles, liigub ta teisele poole tagasi. Kõik osapooled teevad tõsist tööd – kiik muudkui kiigub edasi ja tagasi. Kiigel kiikujad ei saa kiikumist lõpetada ega maha tulla, et kõndida Maa pealsel teel, mis viiks neid päriselt edasi.

Mida kõvemini tehakse tööd, et saada enesele soovitu – peatada teise liikumine või liigutada teine eest – seda kõvemini kiik kiigub. Ühel hetkel tõuseb inimestes vajadus peatada kiik enese pärast, kuid ka seda ei saa teha, sest seisma jäädes oleks see alla andmine ja teised saaksid oma tahtmise. Nii kiigub kiik järjest suurema hooga ja lõpuks lendab see üle võlli. Kes veel jaksab see hoiab kinni, kes ei suuda see kukub maha ja saabunud segaduses on uue tee algus või suudab kiiremini reageeriv püüda tähelepanu enesele.

Inimesed vajavad erinevaid nimesid, sest kõik nad vajavad enesele tähelepanu - „Ära vaata seda, millisena mina ise ennast näha ei taha, sest siis vaatan ka mina nii ja siis olen mina sellisena olemas. Vaata seda, millisena mina iseennast näha tahan, siis näen ka mina ise ennast sellisena. Vaata Minu Maailma – anna minule oma tähelepanu, siis minul on olemas see millega ära tõestada, et minu Maailm on õige – see ongi olemas, sest Sina näed seda ja oled ühes minuga selle sees. Kui mina ei saa tähelepanu, siis ei ole olemas seda Maailma, mida uskusin, et olemas olles see saab olla olemas.”




Kuid, kuidas saavutada Maa ja Ilma muutus ilma käskudeta muutuda ja kuidas loobuda tähelepanu vajadusest oma säravatele Minadele? Kas vaatame seda, mida muuta ei saa või seda, kuidas leida lahendus? Kuidas leida ühine koht, kust minna ühiselt ühisele teele? Suunates tähelepanu sellele, mida muuta ei saa, on viha kasvatamise koht, sest muutmise jaoks vajatakse jõudu – kuidagi on vaja suuta teisi muutuma panna. Inimeste viha taga on nende enese hirm, et iseenesele soovitud muutust saavutamata tuleb teha ja olla nii nagu need teised seda tahavad.

Kas lahendus võiks olla vabas voolamises, milles ei lõhuta ega nõuta, vaid kasutatakse võimalusi ja vajadusel muudetakse enese vaatenurka – suunatakse ise oma tähelepanu raja loomisele ja alustatakse ise sellel kõndimist. Miks oodata selle parema ja õigema homseni, kui juba täna on igal inimesel võimalus teha seda, mida on temal endal võimalik teha juba täna – ei suurte sõnadega ega klantspiltidega, vaid päriselt – oma samme ja tegusid tehes - mitte kellegi teise vastu ega pihta käies, vaid ise, iseenda voolu takistamata, vaba energiana voolates.


Marianne

06.10.2020.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar