Miks just siis ...

Miks just siis,

kui unistuste sinilind

on kohe käegakatsutav,

tundub alles jäänud aeg

nii pikk ja lõputa

ja pärale jõudev

lootusetult kauge

ja kättesaamatu.

Mina tean,

et siis alles algab

see teekond,

mida mööda käies

loon unistustest

ärgipäeva reaalsuse.

On hirm, et kui on käes,

kas see on siis see,

mida olen endale soovinud

ja pikkisilmi oodanud.

On hirm, et kas on aega,

kas suudan luua

ja oskan omale hoida,

sooja ja päikselise paiga.

Miks on kurbus kaaslane

ja nukrus lähedane -

tunnen ennast üksikuna -

mul on endast kahju,

et ma veel varem

ja kiiremini ei jõudnud

anda endale seda,

mida juba aegu tagasi

nii väga vajasin.

Täna veel ei ole kindel,

et homne päev teeb otsuse,

sest läinud on aega

ja tee pikaks veninud.

Ootuste algus

oli tormakas

ja pidi kohe lõppema,

kuid lood ja hetked

vajasid kõik ära olemist

ja rajad läbi käimist.

Kas ma nüüd ja täna

luban endal uskuda,

et juba homme,

hoides võtmeid peos

võin ise enese ees avada

ja selja taga sulgeda

oma kodu ukse.

Julgus astuda

homsesse päeva

ja hetke siseneda,

kus allkirjad paberil

fakti tunnistavad.

Marianne

04.09.2019.a