Oled, kui valid olla - kuid Miks? Sa ei vali, kui Sa usud, et muutudes muudad Maailma

Sa kõnnid Maailmas ringi ning vaatad ja kuulad teisi inimesi enese ümber. Sa vaatad nende olemisi ja väljendusi ning küsid endalt, et miks Sina nii ei vali olla, miks Sina teisiti oled ja väljendud. Sinus on soov olla samasugune, on vaikne ihalus teiste moodi ilus ja hea olla, kuid Sina oled ikka Sina. Sa loed raamatuid, käid loengutel, kuulad jagatud kogemusi ja õpetusi erinevatest viisidest, kuidas ennast muutes võid valida olla see, kes Sa soovid olla ning Sa tõesti loodad, et leiad juhatuste järgi oma tee üles ja siis Sa saadki just soovitud moel olla.

Ole selline, selline või selline! Okey Sa juba oleksid kui oskaksid, kuid Sina ei tea, kuidas olla. Sa näed ühte olemist kui sihtmärki, mis on üks sõna, kuid ta ei helise Sinus vastu, sest Sa ei tea teed temani. Kuidas? on küsimus, mis sunnib Sind otsima retsepti ja teed sõnani. Sa küsid teiste käest juhatust: „Kuidas olla?”, sest soovid, et Sind õpetataks, kuidas täpselt olla, mida ja millal pead tegema, et lõpuks ometi saaksid olla. Sa kuuled, kuidas Sulle öeldakse: „Ole minu moodi, siis oled Sa õnnelik, särav, edukas jne, siis on Sul armastus, rahu, raha jne!”

Sa otsustad, et Sinul tuleb muutuda, sest soovid seda, mida Sinul ei ole. Öeldes – muutu või muuda – peaks justkui võluväel toimuma muutumine, kus ühest, nt konnast, saab teine, nt ilus printsess, aga see tundub Sulle võimatu, sest Sina oled ju Sina ja kuidas saaksid Sina ennast teiseks muuta. Kuid teine oskab ja on, sest tema leidis enese sees tee ning see on tema viis, kuidas olla. Sina oled pahur, sest Sinus see ei tööta ja Sa tunned end ebaõnnestununa ning puudulikuna. Sa kardad, et Sa ei saa olla, sest Sina ei oska olla. Sa usud, et see ilus ja hea Maailm ei ole Sinu osa, sest Sina jääd sellest ilma ning pead nägema teisi õnnelike ja säravatena justkui Sind osatamas: „Tee järgi, sest see on nii lihtne!” Sina oled pahane, sest Sinul ei tule välja.

Sinu tee on need sõnad Maailmas, mis helisevad Sinus vastu ning edasi astudes saad neile oma jala toetada. Oma hetkes oled Sa ühe olemise poole kaldu ning kui tunned, et midagi on Sinus puudu, siis Sul pole ruumi kuhu kasvada. Sa näed sihtmärki sõnana, kuid see on teisel pool tühjust, ta on üle selle välja, kus Sind ei ole ja Sul puudub tee temani. Sa tunned, et pead sõnani ulatuma, et siis selle sõna sees kogeda, kuidas seal olla on. Tegelikult on sõna Sinu sees olemas, aga Sa ei ole teda seni näinud, sest pole teda valinud. Sa ei saa olla sõna teise inimese tähenduses, sest Sina oled Sina. Sa ei saa olla sõna teise inimese tähenduses, sest Sa oled eriline omal moel ja sellest erinevusest tulenevalt tajudki, et Sinus on midagi puudu, kuna Sa ei ole samasugune kui teised, aga just seetõttu Sa ei olegi sama. Sinus on pahameel, sest kuuled, mida teised räägivad ja proovid mõista, kui öeldakse: „Ole ...!” Sa ju tõesti tahad ja püüad saada selliseks nagu öeldakse, et olema peaksid või olla võiksid.

OLE – vali endale roll ja õpi see selgeks

Kui Sa valid olla: „Mina pean olema ... !”, siis teed Sa seda Maailmale, kes vaatab Sind väljast ja hindab, kas oled või mitte, kuid siis on Sinu sees trots ja jonn, millega kaitsed iseennast sunduse eest, sest oled katnud ennast maskiga, mis kestab kuni oled hindajate ees. Olen – on rolli valimine, kus liigud mõtetega väljast endasse, vaatad ja kontrollid ennast, kas käitud ja oled nii nagu arvad, et selles rollis ollakse. Nii alustad etendust, mis kestab hetkeni, mil keegi enam ei vaata, siis eesriie sulgub ja oled sellisena nagu oled, mõtlemata miks või kuidas. Sa oled oma lavale valinud dekoratsioonid, mis aitavad Sul rolli hoida ja Sinuga on kaaslased, kellega rolliga seonduvaid teemasid lahendad. Sa astud lavale ja ootad Maailma reageeringut. Sa jälgid, kas Sind märgati ja kuidas Sind vastuvõetakse ning siis seisad Sa uue sammu lävel ja oled valmis olema vastusena sellele, kuidas Sind vastuvõeti. Selline ootus on väsitav, sest oled valvel, et nüüd kohe saad astuda ja siis saad enesena särada.

Küsimus – kuidas ja milline olla? - tõuseb päevakorda siis, kui Sinu valitud sammu tulemus ei ole selline nagu ootasid. Maailm reageeris Sulle omal moel, kuid Sa tajusid, et ta ei oota Sinu uut sammu. Tunned, et Sinu ees oleks justkui uks kinni pandud ja Sul ei ole kohta, kus olla, sest Sina jäid välja. Sa usud, et kui oleksid teisiti valinud olla, siis oleksid saanud vastusena enam kui nüüd. Sa oled kohas, kus Sulle tundub, et peaksid olema teistsugune ning selleks, et uksest sisse pääseda ja teistega koos olla, otsid Sa lahendust, milline peaksid olema ja kuidas ennast selliseks muuta, sest enese muutmine tundub olevat ainus tee.

Lavale astudes avasid Sa ühe ukse ja leidsid selle tagant selle, mis seal Sinu jaoks olemas oli, kuid Sinul ja Sinu sees olid, aga ootused sellele, mis ukse taga peidus on, kuid astudes kogesid tegelikkust. Sa lootsid ukse tagant leida enesele koha, mis on Sinu ja teadmise, et Sina oled sealt puudu olnud ning nüüd olles kohal täidad Sa selle ja saad ise täidetud. Kuid kohal olles on Sul seal ebamugav olla ja Sinus on rahutus, sest see ei olegi Sinu koht. Ometi Sa loodad, et kui end muudad, siis muutub ka Maailm. Kuid seda ei juhtu, sest see on vaid üks peatus, kust Sinu tee läheb edasi ja sellepärast, et Sa paigale ei jääks, ei olegi see koht Sinule oma. Sinule ei ole sellesse sulandumiseks ruumi ja Sa oled ärritatud, et Maailm ei muuda ennast nii, et Sinul seal hea oleks olla.

Sa jääd seisma ja annad endast energiat, proovides ennast muutes muuta Maailma või siis tõmbud endasse ja kaitstes ehitad seina enese ja Maailma vahele ning siis tardud, sest energia ei liigu Sinu ja koha vahel. Sa tegeled mõtetes enese muutmisega, kuid see ei ole Sinu tee, sest Sina ei ole vale, ka koht ja Maailm ei ole valed, lihtsalt see ei ole Sinu paik ja ühel hetkel tuleb Sul edasi minna. See koht on õppetund teel, kuidas olla Sina ise iseendana ja mitte lahustuda või muutuda lootuses nii sobituda – sellega proovida Sa ennast koha küljes kinni hoida. Sammu tehes hüppasid Sa tundmatusse kohta ja vajusid tunnete sisse, nüüd tegeled enese muutmisega valides valikuid, kuidas ja milline peaksid olema, et ennast päästa ja kindlat tuge jalge alla leida. Sul ei ole vaja Maailma ega kohta endasse võttes proovida neid enda omaks teha. Sa leidsid hetkes vaid varju ja koha puhkuseks, ka see on kogemus. Koht ja Sina olete korraks iseendina koos ning see, mis on Sinu oma, see oli Sinul tulles kaasas ja selle võtad minnes kaasa. Püüd muuta ennast ja Maailma ning soov, et Maailm muutuks on selle jaoks, et Sinul iseendana oleks seal hea olla. Kuid Maailm ja Sina seisate endisena paigal ning te põrkate kokku ja sõidate üksteisele sisse. Sa tajud, et selles kohas olles puudub Sinul iseendana olles Maailma jaoks väärtus, sest oluline on vaid see osa, mida saad jagada ja Sa tunned, et pole ainus, oled asendatav ning vajadusel väljavahetatav. Sinust ei hoita kinni ja Sul on vabadus minna. Sa loodad muutudes suurendada oma väärtust või siis rahustada oma tundeid, sest soovid ennast tunda hästi käesolevas hetkes, mitte elada ootuses, et kunagi tuleb aeg, mil saab hästi olema. Endale koha hoidmiseks püüad end muuta, et muutuda vajalikuks või siis leppida antavaga.

Muutumiseks pead valima, milline olla. Milline on õige valik ja kuidas seda teha? Sina oled kõik võimalused olla, kuid Sa ei näe neid kõiki endas, sest pole veel vaadanud. Sa oled võtnud teiste sõnadest maalitud pildid endasse ja otsid selle järgi enda seest sama, kuid neid ei ole Sinus sellisel kujul ja nii Sa järeldad, et „Sina ei ole .. !” Sina oled see, mida Sa tunned ja millele oskad nime anda. Sina valid tunde, mis on tuttav ja omane. Valid selle, milline oskad olla, kuid Sa võrdled ennast teistega ja soovid olla teistsugune, sest Sa ei tunne ennast hetkes hästi ja olemise vahetamine tundub olevat ainus lahendus. Olen ... – on Sinu reageering Maailmaga kohtudes.

Isendaga olles valid tunnetest ja mõtetest tuleneva olemise, kuid suhetes Maailmaga reageerid, kas avatuna saabuvat vastu võttes või suletuna ennast kaitstes välist tõrjudes. Midagi ja kuidagi oled Sa alati, kuid, kas valid enesena olemise või õpitud rolli, mis maskina libiseb eest, kui Sa enam ei pea, ei taha või ei suuda, siis on olemine vaid mask, mille taha peidad enda ning vahel Sa ei saa isegi aru, miks Sa valid just sellise olemise, kui valisid.

Veepisara värv ja kuju on olemine erinevates olemistes erinevate energiatega, aga milline on Sinu olemus, kui Sa ei vali olla vaid lihtsalt oled. Sind valdav tunne on selleks, et eristada aega ja hetke teistest. Sa võid vahetada tunnet, kui värvi ja olla nii teises energias. Sulle tundub, et pead olema endast erinev, kuid ei, Sina valid oma tunnet, kui energiat, mis vahetab värvi Sinus ning nii oled Sa erinevates energiates teise värvi ja kujuga ning läbi nende värvide ja kujude näed ning suhestud Sa Maailmaga. Sa soovid muuta Maailma ja iseennast, et luua ja hoida enesele koht väljaspool Sind.

Ometi Sa ei usu, et oskad või siis Sa ei taha enese värvi vahetada, sest tundes olles Sa ei näe valikuvõimalusi, sest Sa juba oled üht värvi energiana rollis ja Sa oled selle sees. Sa ei tunne ennast turvalisena ja kaitstes ennast Maailma eest hoiad kinni sellest, milline Sina oled, sest selles on Sinu tugevus olla iseendana. Sa leiad ja avad ukse, kui lahendad tundes peituv teema, siis astud tundest välja ja vaatates kõike kõrvalt näed valikuid. Ole on värvi vahetamine, ole on värv, millisena oled.

Maailm on täis erinevaid sõnu kui rolle, mida võid proovida ja lihtsalt mängida nendega, võtmata olles ennast liiga tõsiselt ja sügavalt, sest see kõik on vaid üks valik olla. Maitse ja tunneta, kuidas on kui Sina oled ... ja vaata, mis juhtub ning valikuga kaasneb, kas sõna heliseb Sinus vastu, kas sõna on Sinu sees ja milline oled Sina selle sõna tähenduses.

Kes õpetaks Sind ennast nägema, et Sa leiaksid enese seest üles selle, mis Sinus on peidus. Sa oled see ja oled ka teistsugune, Sa koged ja avastad ennast ning Maailma, kuid Sa teed seda enese moel, sest kõik see, milline Sa oled, oled Sa iseenda moel. See koht enesele, mille jaoks Sa proovid Maailmas olles muutuda, et suuta Maailma muuta, on tegelikult Sinu enese sees – jah, seal on koht, mida hoida ja armastada – seal oled Sina iseendana.

Marianne

30.11.2018.a

PS enam ei kirjuta alla Soomemaal, et nii eristada ajutist ja erinevat tavapärasest, sest Soome on nüüd kodune argipäev, aga nüüd saab Eesti aeg, olema kirjapandud kui külaskäik teise Maailma.