Möödun
Sinust teel,
ja
näen Sind naermas
kaaslase
kaenlas,
ning
mul on hea meel,
et
Sa üksi ei ole
selles
külmas päevas.
Siiralt
tunnen rõõmu
kui
värske sõõmu
sisse
hingan elu -
ma
ei võrdle meid
ega
kaalu,
mida meil
on
või ei ole,
sest
vaadates Sind
mina
näengi Sind
ja
see ei puuduta mind,
sest
Sinus ei ole enam mind.
Sina
oled eraldi elu
ja
see on tõeliselt tore,
et
Sinul on see,
kes ja mis
Sind õnnelikuks teeb.
Ma
enam ei mõtle,
et
kuidas oleks,
kui
Sinu elu ma elaks -
ma
päriselt enam ei taha,
sest
minul on minu enese oma
ja
see on see,
mida
ja kus elan mina.
Marianne
Soomemaal
21.11.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar