kolmapäev, 21. november 2018

Pisarad pesevad südame





Möödun Sinust teel,
ja näen Sind naermas
kaaslase kaenlas,
ning mul on hea meel,
et Sa üksi ei ole
selles külmas päevas.

Siiralt tunnen rõõmu
kui värske sõõmu
sisse hingan elu -
ma ei võrdle meid
ega kaalu, 
mida meil
on või ei ole,
sest vaadates Sind
mina näengi Sind
ja see ei puuduta mind,
sest Sinus ei ole enam mind.

Sina oled eraldi elu
ja see on tõeliselt tore,
et Sinul on see,
kes ja mis 
Sind õnnelikuks teeb.

Ma enam ei mõtle,
et kuidas oleks,
kui Sinu elu ma elaks -
ma päriselt enam ei taha,
sest minul on minu enese oma
ja see on see,
mida ja kus elan mina.


Marianne

Soomemaal
21.11.2018.a



Kommentaare ei ole: