Sa omad ühte pikka nimekirja,
kuhu oled kirjutanud hulganisti lauseid, mis algavad kahel moel: Minul ei
ole ... või Mina jäin ilma ... See on nimekiri kogemustest, mida
oled soovinud omada, kuid Sina oled neist ilma jäänud. Sellelt lehelt
vaatab vastu Sinu kaotusevalu, sest need on hetked, mil Sa oleksid
võinud oma olemisest rõõmu tunda, kuid Sina valisid valu, sest
kaotuse kibeduses ei suutnud Sa teisiti.
Sa uskusid, et kui Sinul
oleks olemas/ oleks olemas olnud see, mida, arvates end vajavat, soovisid, siis alles oleks
Sul põhjust rõõmustada. Tegelikkuses oled Sina ise see, kes valib, kas tunned rõõmu saadud
kogemuse üle või kaotusevalu olemata jäänu pärast. Rõõm kasvab
Sinu sees, kui omad ja koged midagi, mis teeb Sulle nähtavalt head meelt - siis tunned tänulikkust, et just Sina said selle kogemuse. Kaotust koged Sa siis, kui olev ei vasta soovile/ tahtmisele/ vajadusele - sellest jääb midagi puudu või on seal midagi liiga.
Kaotus on pimedus, kus näed vaid
seda ühte, mida ja kuidas Sinul ei ole/ mida ja kuidas Sina ei saa, kõik muu, kaotades oma
väärtuse, hääbub. Kaotades Sa nutad, sest Sina leinad - Sinus on kurbus. Kaotus on
Sinu põhjus ennast haletseda, tunda endale kaasa, et Maailm on nii
ebaõiglane ja ülekohtune, sest jätab Sind ilma. Sa näed, et
teised saavad ja omavad, kuid Sina ei saa ning see annab Sulle
põhjuse neist eraldi seista ja vimma tunda. Sina ei saa ju ise ennast
süüdistada, et Sina ei pingutanud selleks, et saada, saamata jäänu,
sest Sa kaotasid selle ja seda ei ole olemas.
Sa tunned, et vajad oma elus tuge
ja see abi peab tulema välise käest. Sina ise ei taha astuda ega
valida. Tahad olla ja saada, sest oled olemas: „Andke mulle, sest
mina vajan - st tahan, et minu soov täidetakse!” Kuid keegi ei torma Sinu jaoks tegema ega Sinule andma ja nii Sa ei saa
seda, mida tahad - saamata seda, mida vajasid, kaotasid Sa selle, mida oleksid võinud
saada, aga ei saanud ja Sul on endast nii kahju, sest Sina nägid ja kogesid enese tahtmist.
Keegi teine - see tähendab, et Sina ei taha oma
mugavusest lahti lasta, vaid soovid saada kogemuse, Sulle sobival moel - Sina tahad,
et see oleks juba Sinu elus olemas, mitte, et pead ise astuma enesele näidatud eesmärgi poole. Sina ütled ise endale, et alles siis saad minna, teha ja
olla, kui Sul on olemas see, mida vajad - Sinule vajaminev tulemus. Kuid vajaminevat ei ole ja
nii kaotad Sa selle, mida oleksid võinud omada - iseenda poolt loodut. Sina jääd ilma, sest
saamata jäänud kogemus oli Sinu tee enese eesmärgini - justkui teisit teid ei olekski.
Sinus on hirm ise astuda enese eesmärgi
poole, sest siis ei ole Sinu Maailm enam endine. Sa pead ära minema
hetkest, kus kõik on omane, et astuda uude, kuhu vana ei saa kaasa
tulla. Sa soovid hoida alles seda hetke, mis on, kuid see ei ole
võimalik. Olnu jääb seljataha ja Sa seisad uue lävel, mis on
ootamatusi täis ja Sa ei tea, mida see Sinu jaoks tähendab, mida
endaga kaasa toob, kuidas Sind ja Sinu elu muudab.
Rutiin on raamid,
mis Sina oma elule oled seadnud ja Sinu vabadus seisneb nende vahel
elamises. Uus on veel paika panemata reeglid - see on Maailma, mis on ääretu - Sina alles hakkad sealses oma kohta otsima, kuhu sobituda ja enesele
ruum luua. Samm, olevast edasi, on hetk, kus kõik see, mis oli turvaliselt toimivalt ja
harjumuspäraselt paigas, kaob.
Sina vajad kaotusevalu, et, ennast
haletsedes, peita oma hirmu astuda, sest kardad muutusi uues hetkes ja
nii kaitsed Sa ennast uute kogemuste eest. Sina ise oled ennast puuri
pannud ja ootad seal, et Sinu eest hoolitsetaks ning antaks Sulle
kätte see, mis on teisel poole võret. Kuid Sa ei saa seda ja nii Sa
kaotad selle.
Puuri ega seinu ei ole. Sina ise
oled enese poolt kinni pandud uks, sest Sa arvad, et nii hoiad Sa
Maailma, koos muutustega, endast eemal, kuid tegelikult hoiad Sa
ise ennast oma Maailmas paigal ja ei luba ise endal ust avada - takistades, Maailmal siseneda, ei lase Sa endal möödunust väljuda.
Sina ei saa kinni hoida möödunut,
sest see on juba mööda läinud ja ära olnud. Sinule jäävad kogemused, milles on Sinu
mälestused peidus. Sinul on aeg avada uks ja minna vastu uutele
kogemustele, sest põnevad seiklused ootavad ees ja uue avastamisel
sündiv rõõm kasvab Sinus. Rõõm on Sinu sisemine päike, mis, kui
kõditades paljaid varbaid ja taldu, ajab Sind naerma. Sinus on
helguse kergus, mis lainena levib ja Sinul on nii hea olla. Rõõm on
vabadus olemas olla - luba endal siis vaba olla.
Sul tuleb endal valida ja
tegutseda eesmärgi nimel, et saada kogemusi, mis on Sinu omad, et
tunda rõõmu sellest, mis Sinul on, sest siis Sa näed, kuidas Sina
ise lood enamat iseendale ja Maailmale. Sul on see, mis Sinul on ja
sellest lood Sa ise oma Maailma. Sa ei kaota seda, mida Sinul ei ole,
sest see on näiline ja kui ta oleks olnud Sinu oma, siis oleks ta
Sinu elus juba olemas.
Marianne
Soomemaal
15.11.2018.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar