Milline on minu päris Mina

Inimene tuleb Maailma ja on siin Minana. Ta kõnnib ringi inimesena teiste inimeste seas. Ta on üksi, kuid vahel tahab ta olla seotud, et olla kellegagi koos Meie - kaks Mina ühes. Kuid ta ei taha olla kõigi inimestega ühendatud, on need, kellega ta peab koos olema, on need, kellega ta tahab koos olla, on need, keda ta ei soovi enese lähedale ja need, keda ta ei märkagi, sest nad ei kohtu.

Side on seotus kahe inimese vahel ja läbi selle voolab energia, mida antakse, võetakse ja jagatakse. Inimene ise loob sideme teise inimesega, kui too astub sellele teritooriumile, mida inimene samastab iseendaga. See võib olla mõni ese, teine inimene, tegevus, koht jne, see on midagi, mis samastab neid ja läbi selle seob. Kõik inimesed, kellega inimene ennast seob, ei loo temas positiivset tunnet ja just seetõttu ei taha ta nendega seotud olla, kuid ometi ta tunneb, et neid ühendab miski. Inimene on teisega seotud, kui tunneb, et tollest teisest sõltub tema heaolu nii, et too saab mõjutada tema olemist. Inimesel on tema vabadus, kuid selles kohas, kus on see side, on vabadus näiline, kui inimene soovib tegelikult oma ellu muutusi, siis seal ta ei saa neid teostada. Ta tunneb, et selleks, et side lõhkuda ja eraldi seista, peab tema või siis teine sellest kohast ära minema.

Kui inimene samastab ennast temast väljaspool seisvaga, siis ta tunneb, et teine tuleb tema sisse, kui too astub sellele territooriumile, mis on inimese väline Mina ja siis on inimesel enda sees halb olla. Kuid tegelikult teine ei saa tema sees olla – inimene ise võtab teise mõtteliselt enda sisse ja loob ühise Meie. Kuid kõik, mis tundub Meie-na, kuigi olemas on ühine nimetaja, ei ole tegelikult Meie. Inimene ise, lähtudes oma soovidest ja vajadustest, konstrueerib oma mõtetes Meie – loob sideme enda ja teise inimese vahele.

Inimesel on oskus luua ühepoolne side ja hoida seda elusana. Ta annab sellesse sidemesse oma energiat, kuid ta ei saa sealt vastust, sest tegelikult pole kohta, kus energia saaks voolata nii, et tõeliselt jagada ja vastu saada. Inimene liigutab ja jagab enese sees energiat, nimetades seda ümber: üks osa kannab teise inimese nime, see on see, mida ta soovis ära anda ja teine osa on see, mis temale endale jääb. Kuid nii tehes on inimese sees justkui ühes kohas energiat üle ja teisal puudu – inimene on iseennast tasakaalust välja viinud. Seda tundes pöördub ta vihaga teise inimese poole, kellega tal on side, sest too ei võta ega anna vastu ja inimene ei mõista, miks side ei toimi. 

Side, mida inimene oma reaalsuses näeb ei toimi, sest tegelikkuses ei ole seda kahepoolsena olemas. Kõik toimus inimese sees ja Maailmas, sest tema ise rekonstrueeris sideme ning nüüd koges, et see ei tööta ning siis ta tundis, et peab olema kohas, kus tal on halb olla, sest tema pole tähtis kuna tema heaolu ei ole teise jaoks oluline. Inimene tundis, et ei vaja seda Meie-t, aga ta usub, et peab seal olema, sest on teisega seotud ja nii on tema vabadus näiline. Inimene usub, et loodud side katkeb alles siis, kui tema ja teine lähevad lahku ja enam ei kohtu, sest siis ei ole teist enam tema Mina sees ning nii ei ole ka ühist Meie-t. Ta saab olla Mina alles siis, kui saab seista nähtavalt üksi ja eraldi.

Keeruline on olla Meie, kus Meie on moodustunud küll ühe sarnase nimetaja alusel, kuid hõlmab ainult osa Mina-st, kuid inimene soovib seal tervikuna olla. See on okey juhul, kui ta mõistab ja võtab teadlikult seda, et siit siiani ja selle ajani oleme Meie, aga muus osas seisame eraldi, sest oleme vaid hetkeks teekaaslased. Kuid elukaaslased, kes on omal valikul kaaslased elus, võiksid ometi omada sidet teise Minaga, kuid ka siin on erinevused mängus, sest kui inimene samastab ennast asjade, kohtade, teiste inimestega ning paneb need ühise Meie sisse, siis talle tundubki, et ta on seal Mina-na paigas. Kui siis teine Mina tunneb, et ta ei kohtu ega näe Meie sees teist Mina, siis on see sellepärast, et nende Mina-de tähendus ja sisu on erinevad. Milline on nö päris Mina, kas see, millisena inimene arvab end olevat, kas see, millisena ta näib või see, kes ta on, kui valib teadlikkuse ja milline neist millal, Meie sees, Minana on?

Kuidas siis olla ühine Meie nii, et see rahuldaks mõlemat Mina, olles kohaks, kus mõlema heaolu on oluline ja paitus sünniks päripäeva ning ühiselt jõutakse soovitud eesmärkideni nautides koosolemise võlu. Kõndides kõrvu, toetades ja toetudes, astudes ühes ja oodates vajadusel teist järele, kohanedes ja kohandudes. Lubada endale ka koos olles olla Mina, kuid teada, et ollakse Mina ühise Meie sees ning teada, et oluline on Meie sees olles näidata oma teadlikku Mina ja soovida siiralt kogemust kohtuda Meie sees teise Mina-ga.

Marianne

Soomemaal

12.11.2018.a