Elegiaania

Kutsusin Sind kaasa

ühte rada kõndima,

lihtsalt mehe ja naisena

üheskoos olema.

Avasin rääkides enda,

lubasin sisse vaadata,

soovisin Sinuga oma elu jagada -

Sina vastasid vaikusega.

Sel hetkel oleksid võinud

võita terve Maailma.

Sel hetkel oleksid võinud

kingiks südame saada.

Kui Sa vaid oleksid öelnud

selge ja kõlava häälega:

„Jah, mina soovin seda!”

Kui Sa oleksid sirutanud

vaid oma käe välja.

Kuid Sina jäid istuma,

suu lukku panduna,

jalad kinni kammitsetuna,

sest Sina ei soovinud seda ...

... nii läksin edasi üksinda.

Tunded kasvasid

ja mõtted võrsusid -

„Hea küll, kui Sina teed nii,

siis Mina valin teisiti!”

Päev edenes,

emotsioon lahtus,

uus lugu paberile veeres

ja solvunud meel jahtus.

Hiljem selgus,

et Sinu valik oli õige.

Sellest päevast sai kingitus - 

Minule endale.

Marianne

12.06.2018.a