esmaspäev, 11. juuni 2018

Kokkupuutepunkt Kirna mõisa aias





Sa seisad aegade õues,
vaatad ringi üllatudes
ja näed, kuidas
varjud elusaks muutuvad,
ajastute kihid nähtavaks saavad.

Õhk liikus,
keegi justkui riivas,
füüsiliselt Sind puudutas.
Korraks vilksas
inimene eelmisest sajandist,
ta Sinust mööda ruttas,
oma tegemistes askeldas.

Valgus ja varjud mängivad,
kui aegade inimesed
oma elusid kõrvu elavad.
Te kokku ei põrka
ega teineteisest läbi lähe,
vaid õrnalt tajute,
kui teel möödute.

Tavaliselt Sa neid ei näe,
hääle kuma ei kuule,
kuid täna said aimu
ja vaatasid sisse
aegade hämarusse.

Sa õues toolile istusid,
kuid sinna ära ei mahtunud,
sest nähtamatult varju mähkunult
sel samal kohal
keegi teine oli juba ees ...


Marianne
11.06.2018.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar