laupäev, 9. juuni 2018

Vaikelu õhtusel külateel





Rebane õhtusel jalutuskäigul
kõndis mööda jahiradu,
nuuskis siia ja vaatas sinna,
kas mõni huvitav lõhn jääb ninna.

Jänes keset põldu kükkas.
Üks kõrv püsti, kikkis,
kui lokaator helisid püüdis,
teine lontis, lihtsalt puhkas.

Vihmuti põlde veega kastis,
januse mulla nälga leevendas.
Õhtuse päikese kiirte valguses
vikerkaar veepiiskades vastu sätendas.

Rebasele vee lõhn jõudis ninna,
arvas, et targem on minna
enne kui valing lahvatab,
vihm taevast alla prahvatab.

Õhtu oli täis vaikust ja rahu,
täna igaüks läks oma radu.
Kokku ei saadud,
midagi ei juhtunud.

Rebane aeglaselt urgu lonkas,
jänes hips-hops edasi hüppas.
Vaid vesi voolikus vaikselt vulises,
aga päikese loojudes värvidemäng lõppes.


Marianne
09.06.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar