esmaspäev, 4. juuni 2018

Teekond on uue leidmise ootus ja hinge avardav avastamise rõõm





Selles loos peitub inimesi lahutav erinevus

Sa seisad oma elus kui mäeküljel ja oled ronimisest väsinud. Peatusid kohas, kust alla ei näe, sest puud ja põõsad varjavad vaate ning üles vaadates ei paista kui kaugel on mäetipp, sest pilved on ees. Sa ei tea ega taju, kui pikalt oled juba roninud ja kui palju on veel ees enne kui kohale jõuad. Sa tead, et oled juba päris kaua kõndinud, kuid Sa ei näe oma teekonda. Istud ja mõtled, puhkad ja oled. Kas minna tagasi alla või jätkata teed üles? Milline valik valida? Ühte rada mööda oled Sa juba kõndinud, kuid sama teed teistpidi käies on see ju justkui uus, kuid kiirema hooga alla minnes on oht libiseda või kukkuda. Üles ronides on kõik eesolev veel avastamata ja seni tundmatu, kuid pingutada tuleb rohkem, sest raskusjõud võib alla vedada, kivid veerema pääseda ja kinnigi pole kusagilt haarata. Torisedes küsid endalt: ” Miks siia korralikke teeradu pole tehtud?” kuid vastust tead Sa isegi – sellepärast, et Sinu jalg astub siin esimesena esimest korda, jätab oma jälje ja tallab uue raja.

Sinu peast lipsab läbi üks mõte, millest haarad kinni – Aga miks üldse tagasi või edasi minna, kui saab siiasamasse istuma jääda, nii ei peaks valima ega otsustama vaid võib lihtsalt olla. Juba oled Sa end mugavalt sisse seadnud ja mõte uuesti liikvele minekust, pingutamisest, ees ootavast teadmatusest tundub heidutav olevat ja see ei köida Sind. Mugavus on omamoodi tardumus, mis hoiab Sind, enda embusesse köitnuna, paigal.

Mugavusest on raske lahti lasta, sest Sul on hea olla, kui isegi mitte päriselt siis üsna on tegelikult küll. Oled harjunud seisundis, keha vajub justkui unne ja Sina uneled. Sinus ei ole vajadust uut leidma minna, kus peaksid kohanduma, taas tasakaalu otsima. Sa tead, mis tuleb kui teed nii või oled naa. Sinu keha mäletab ja Sina ise oled kui autopiloodil, kes on juhtimise üle andnud ning vajunud mugavuse pehmusesse, oled tardunud lihtsalt olemisse. Sa valid ja annad endale seda, mis on hea ja mõnus. Kuna kõik on juba tuttav, siis väldid ebameeldivat, hoiad eemale sellest, millega kokku puutuda ei taha või seni toime pole tulnud. Sa kordad kui lõputut küünlapäeva. Sulle võib tunduda, et liigud, kuid tegelikult oled Sa paigal, iseendale ise enda poolt loodud turvalises mullis. Sinu pulss ei kiirene, sest ärevust ei ole. Adrenaliin Sinus ei kasva, sest ootamatusi ei tule. Sa ei tunne vaimustust, sest pole uut, mida avastada ega kogeda. Sa oled end tüünelt seisva veega lahesoppi ankrusse heitnud.

Sa oled end mugavusse sulgenud ja ei soovi kuulda uksekella ega oota häirimist. Sa väldid kokkupuudet sellega, mis jääb Sinu mugavusest väljapoole. Sa pahandad välise peale, kes Sinu ruumi sisse tungib, sest Sa ei viitsi tegeleda, kellegi teise teemade ega jamadega. Sinu Maailm kahaneb, aina väiksemaks muutub ring, milles Sa oled, sest Sa ei astu vanast välja uude sisse. Sa rahuldud sellega, mis olemas on, kohaned aina vähesemas, sest nii on mugavam, liigutused nõuavad pingutust ja Sa ei näe nende järele vajadust, sest Sulle tundub, et kõik mugavaks äraolemiseks on Sinu elus juba olemas.

Millal on see päev, kus Sa enam ei rahuldu vanade lahendustega, vähese pingutusega ja uskudes, et uut saab luua, kui surud vana juba olemas olevatesse raamidesse, peaasi, et Sina saaksid mugavalt edasi istuda, keha järgi kohandunud jäljes. Millal ärkab Sinus huvi selle vastu, mis jääb taamal paistva metsa ja järgmise teekäänaku taha. Millal astud põnevusega uuele päevale vastu ja oled ootusärevuses küsides Maailmalt: „Mis minuga tänases päevas sünnib, mida kogen ja avastan kui jõuan sinna, kus enne ei ole veel olnud? Mida uut saan teha, mida endast anda, et teada saada, kes ma olen ja milleks võimeline?”

Sa lähed teele, sest tahad otsida üles uued lahendused ja huvitavad võimalused selleks, et luua parimat võimalikku parimast võimalikust, just sellist Sind, kes Sa olla võid ja saad, kui lased mugavusest lahti ja lähed edasi. Sa asud teekonnale uue leidmise ootuses ja hinge avardava avastamise rõõmus, sest Sinul on eesmärk, soov ja huvi, Sinu keha vajab liikumist, hing uusi kogemusi ja iseendana kasvamist. Sa lubad asjadel oma elus olla ja minna, kui vaja. Sa lähed sinna, kuhu tunned, et oled oodatud. Sa astud sinna, kuhu rajal kõndides pilk kinnitub, kus uks avaneb ning edasiminek tundub kerguse ja voolamisena. Sa teed endale pai, kallistad ja armastad iseennast iseendana. Annad endale seda, mida vajad, surumata peale tahtmisi ja võimatuid nõudmisi. Lubad olla Mina Ise. Just täna on Sinu elus päev, mil lähed teele, astud oma järgmise sammu tõelise iseenda leidmise teekonnal ning see on avastamist väärt matk selles suures ja võrratus Maailmas.


Marianne
Soomemaal
04.06.2018.a

Postitaja: kell

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar

Tellimine: Postituse kommentaarid (Atom)