neljapäev, 7. juuni 2018

Inimeste vaheline piir on kui suletud tee




Kui inimeste vahel on sein,
siis need piirid põletavad,
vahel suisa kõrvetavad
või on lausvalusad.

Kes vaatab ja hoiab,
et seinad püsti püsiksid,
piirid peaksid.
Kummal pool seina
seisan Mina,
kus paikned Sina.
Kes välja vaatab,
kes sisse kiikab.
Kes peab meeles pidama,
et tema on piiri valvaja.
Kes peab meeles hoidma,
et tema on sissetungija.

Kui püsti seisab üks piir
on ükstaskõik siis,
kelle ette see ehitati,
kes välja jäeti.
Piir ühteaegu on mõlemat,
ta kaitseb ja piirab meid mõlemaid.

Seal, kus on piir ees,
seal on suletud tee,
seal on takistav sein,
seal on tunnete mustjas säng,
mille sees kasvab rusuv äng
ja Meie oleme vangid,
piiratud vabadusega.

Piir piiratuid lõhub,
üks välja,
teine sisse tahab,
keegi ei saa rahu
seni kuni piir kokku vajub.
Alles seejärel ära minna saab,
sest üks ei pea enam hoidma,
teine sisse tungima.
Puudub põhjus edasi seista,
valvurina kohale jääda.
Kaob huvi ja olulisus.

Kui enam pole seina,
siis on vabadus voolata
on luba olla ja elada.

Me ei pea piiri ehitama,
võime teisele lihtsalt selja keerata,
vaadata mujale või ära minna.
Me ei pea teed sulgema
ega kõrget piiri hoidma,
nii jätame alles võimaluse
kõrvalt mööda lipsata.
Me võime vabalt rännata,
täna siia,
homme sinna.
Me ei pea jääma
teineteist valvama,
ootama ega vaatama,
kumb tahab üle tulla
sõbra või vaenlasena.

Me jätame oma vabaduse alles,
sest täna selgus,
et ehitades Meie vahele piiri
sulgeme ise endid välja
ja Teeme Ise Endast Piiridega Vangid.


Marianne
Soomemaal
07.06.2018.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar