laupäev, 30. detsember 2017

Teelise püha koda




Kui hingele on vaja pidet,
tunda suure ja nimetuga sidet,
siis astu korraks kõrvale rajalt,
pööra ära tolmuselt teelt
ja oledki kõrgete lagedega toas,
akendest langeva valguse joas
tantsiva kuldse vaikuse seas.

Selg puhkab kandami raskusest,
jalad käidud tee konarustest.
Sulgedes silmad ja hingates sisse,
oled täiesti kohal, iseenda sees.
On rahu, vaikus ja on selginemine.

See on koht, kuhu võid alati tulla,
kui soovid iseendaga olla,
kui Sinus on vajadus pideme järgi,
viibida hetk aegade sidemes,
tunda, et oled täna olemas,
sest olid eile ja usud, et hommegi veel.

Ei ole vahet, kus on see koht,
kas mere ääres või rohelises metsas,
lagedal lagendikul või torniga majas,
oluline on, et oled kohal,
oled osa ja kõigega üks.

Olgu Su kohal taevane avarus,
tähine taevas või pilvede laam,
kivine lagi või puude roheline kroon,
selg vastu kivi või varbad tolmusel teel,
kõigis neis paigus on Elu ja Hingus,
kuldse valguse algus.

Siin oled kui vastselt sündinud,
peopesa peal hoitud,
iseendana vastuvõetud,
siiralt ja piiritult armastatud.
Sinus on teadmine, et oled olemas,
nii suure ja võimsa kõrval ning sees,
viibid hetkes ja hingad ühes,
oled osa millestki veel,
oled osadus oma eluteel.

Lehtede sahin ja lainete müha,
tuulte ja liivade laulev hääl,
see kõik ja enamgi veel -
oled Sina.

Selles kuldse vaikuse valguses,
oled kui alles koorunud liblikas,
kelle kuivava tiiva sirutuses,
aimub üksainus otsatu armastus
ja lendu tõusmise usaldus,
teades, et igal Sinu sammul, sõnal ja teol
on kui tiivalöögi vastutus,
sest olles suuremast osa,
oled Sina osadus
ja Sinul on oma osa.
selle Maailma loos.


Marianne

30.12.2017.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar