neljapäev, 7. detsember 2017

Talve jäine hingus




Valevas valguses värvid hääbuvad,
Talve jäises hinguses elavad närbuvad.
Hääletu lainena voogab pakane.
Võidu jooksvate lumehelveste
tööna kõik saab kaetud
ja viimnegi elustav värv maetud.
Petlik lume kohev pehmus
sulab peopesa puudutuses,
mitte miski ei tundu aus ega õige,
kõik on kuidagi vale ja valge.

Lumekuningannal on võluvõimed
ja kõik tardub ootuse vaikusesse,
valget ja musta värvi malendid
on paigutatud laual algusesse.
Algab pikki kuid kestev lahing,
keda ootab edu, keda häving,
keegi lihtsalt mööda ei pääse
ja pealtvaatajaks ei jää.
Kõigil ja kõigel on oma osa,
ole siis lihtne ettur või tugevam oda.

Tulevad tormid ja tuisused tuuled,
vaaludena ehitatud hanged.
Külm tuleb ja võidab maad,
veri sees hangudes tardub.
elustav soojus saab külma käes piirid
ja kaotuse pisaratest kasvavad kristallid.
Tunned, et elada on valus,
kui lõpuks oma käigu tehtud saad,
kuid ees ootav võit on nii magus -
see lihtsalt on selle mängu ilu.

Päevatäht süütab oma valgusega
valenduse jäiste lillede särava võlu.
Päike paistab eluandva soojusega,
annab loodusele värvid ja lootuse,
poetab Sinu südamesse kevade ootuse.


Marianne

07.12.2017.a

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar