Ära
tõsta mu käsi kõrvadelt
ega
võta ära silmade eest.
Lase
ma olen
lihtsalt veel nii,
et
ma ei näe
ega kuule,
mida
Sa ütlesid mulle,
kui
Sa vaatasid mind.
Lase
ma magan,
peitudes varjude sees.
Jah,
see olen mina,
kuid
ära ütle mulle veel,
kes
ma olen.
Teeme
näo, et me ei tea,
sest
mina ei taha veel
ise ennast
vaadata.
Mina
peidan end ära,
mis
siis, et ma ei kao.
Mina
ei anna endale nime
ega
astu valguse sisse,
nimeta
ja näota,
mind olemas ei ole.
Tunnistada
iseenda olemas olu,
vaadata ise endasse sisse
ja
ulatuda südamepõhja,
ma
veel ei julge.
Ma
kardan vabaduse kergust,
pelgan olla
see,
kes ma olen.
Seni olen arglik hiireke,
kes hirmsasti kardab,
iseenda loodud varje.
Marianne
15.12.2017.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar