Enese selgus on enese teadlikkus – mitte keegi, kes ise ületab, enese Minaga, teise inimese piire ja usub selle enese õiguseks/ mitte keegi, kes usub enda valena olevat siis, kui ta ei ole nõus, et tema piire ületatakse ja tema annab sellest ületusest teada/ mitte keegi, kes ei tunnista teise piire ja nende seadmist, õige ja tõese õigusena – mitte üks nendest ei toeta vägivallaga kohtunut ja koheldut. Mitte üks neist ei ole see, kes annaks kindlust – Mina mõistan - Mina toetan Sind - Mina seisan, nähtavalt, Sinu kõrval.
Selle asemel annab vägivalda valiv ja toetav inimene teada - Sinul ei ole õigust iseendale – Anna teisele järele/ teine ei teinud ju halba/ teisel oli õigus/ mis see siis ära ei ole/ teine ei võtnud ju midagi vähemaks/ ära tee ennast tähtsaks/ ära tõsta tühjast tüli/ ära luni endale tähelepanu/ see oli ju ainult korraks/ ise oled teinud palju rohkem ja hullemini/ oled isekas/ vaata, mida Sina nüüd teisele tegid jne.
Sellise info andmine on toetusest ilma jätmine/ vastutajale osutamine/ loo muutmine/ usalduse petmine/ tegelikkuse kohta valetamine – see on konkreetse inimese vastu suunatud vaimne vägivald ja tema vähendamine – see on erinevate meetoditega teostatud olemas oleva info üle kirjutamine – selleks, et käsitletu vaatleks ja mõistaks enesele osaks saanut nii nagu temale seda teatavaks tehakse.
Oleva aja mõistmine tähendab oleva ja möödunu eristamist - kogemus, tänases, ei olnud meelega ja eesmärgipäraselt, minu vastu tehtud – see ei olnud möödunu kordus, kus üks ja sama inimene jätkas korduvalt. Mina ise elasin oleva läbi nii nagu olnuks see möödunu, sest mina tegin seda valele infole tuginedes. Minu kasutuses oli uskumus - Mina olen see, kellel ei ole õigust iseendale ja oma piiridele – enese info välja ütlemine ja selle juurde jäämine, teeb minust selle loo vale osapoole – see on igavene Mina olen selline` kordus.
Mõistmine – see info oli manipuleeriva käsitlemise tulemus – see oli minu enda info üle kirjutamine – enese kursilt kõrvale suunav info ei olnud minu enda oma – see ei olnud eluterve ega tegelikkusega kooskõlas olev. Selle info alles hoidmine ja kasutamine oli tähendanud seda, et olin selle hetkeni elanud ja olnud koos inimestega, kes selle info alusel ja seda infot edastades, minuga seotud ühises ette tulevaid olukordi lahendasid ja olulist info vahetust käsitlesid.
Möödunu kordus tähendas, et enesega seonduvas ei olnud teistsuguseid lahendusi kasutusel ega informatsiooni saadaval – möödunuga sama oli mind ümbritsevate ja minule oluliste inimeste normaalsus. Selle info kasutamise vajadus lähtus võimetusest ära minna – see oli koht, kuhu ja inimesed, kellega ühte kuulusin – minul ei olnud neile alternatiivi ega pidanud olema põhjust, peale rahulolematu iseenda, et sellest kohast ja nende inimeste juurest ise ära minna.
Mõistmine - Omad ei ole Minu omad – nad ei ole minu laiendatud Mina, sest oma võib ja saab olemas olla, kuid see ei tähenda, et tema on minuga sama – oma saab olla see, kes ei tunnista isiklike piiride olemas olemist ja enese info olemas olemise õigust. Oma saab olla see, kes ei nõustu neid aluseks ja teadmiseks võtma – oma saab olla see, kes ei hoia ega vali minuga ühist siis, kui mina endale olulisest kinni hoian ja lahti ei lase. Oma saab olla see, kes proovib otsida ja anda info, et minu õigus ei pea – see on tühine ja temaga mitte arvestav – tema info annab teada, et tema ise/ keegi teine on minust olulisem - see tähendab olemist see, kelle informatsiooniga, selles kohas ja selle teise poolt, arvestatakse.
Korduvad kogemused on õppetunnid – kui eelnevast ei õpi, siis läheb õpetus karmimaks – iga eksam on proovile panek, mis on võrdne möödunuga. Kui ei ole enam võimalik möödunud aja inimesega kohtuda ja vastamisi seista, siis olevas ajas on olemas see, kes täidab selle ülesande – seisab selle teise/ nende teiste asemel – samal moel oluline inimene teeb vägivaldse/ vähendava ja piire ületava teo.
On aeg anda vastus küsimusele – Mida Sina teed – kelle Sina valid? Aeg on valida ise ennast ja öelda EI. Jah, see teeb haiget ja on kaotus, kuid selle taga on teadmine, et olulise teise tee ja info ei ole sama minu omaga – tema ei hoia ega arvesta minuga samal moel – tema ei ole minu tugevus – tema on nõus sellega, et mina saan haiget, kogen vähemana olemist, kuulen ennast valeks nimetatuna – tema arust pean mina endast vaikima ja osaks saavat taluma ja tema ette piire mitte seadma, sest – hoolimata tema tegudest - pean, Mina, olema sama temaga.
Sellisele inimesele ei ole kohta minu olevas – mina ei vali temaga kõrvu ja samas seista – see teine on seal, kus sellised teemad üles ei tõuse – see on kaugus, milles mina ei jaga enesele olulist ja ise ennast – mina ei pane ennast olukorda, kus võib olla põhjus, et öelda - Arvesta minuga - sest ootan ja vajan, et Sina arvestaksid. Mina ei tee seda, sest tean tulemust - minul on olemas info, et tema ei arvesta.
See, kuidas inimene valib tema osalusega olukorra lahendada, annab tema kohta informatsiooni – senikaua, kuni pole uut teadmist, see teadmine kehtib edasi. Siis, kui oled läinud ja oled öelnud välja ja vastu on tulnud negatiivsus ja vähendamine, siis seesama kordub samasuguses situatsioonis uuesti – vägivald ja vähendamine ei kao inimese varasalvest, kui see on tema normaalsus – ta lihtsalt ei kasuta neid seni, kuni ei ole põhjust.
On tõsi, et samasuguse reaktsiooni vahele saab jääda häid päevi ja naeratusi, mida on hea kogeda ja meeles pidada, kuid seal on sees ka see, et enesele teada oleva infoga kooskõlas olemisest teada andmine kohtab sama – vähendamist ja eiramist. Milleks siis see vahepealne aeg ja teekond, kui oma olemuselt see teine ei muutu - sellel hetkel, kui ühes olemise kinnitus on oluline, annab ta teada, et tema ei pea minust – mina ei ole oluline – mina olen üksinda.
Sellist koos olemist ei ole eluterve teostada. See on üksindus ja kurvaks tegevalt valus kogemus. Mädanenud ja tervist rikkuv hammas tuleb välja tõmmata – on oma ja on vajalik, kuid tegelikkuses ise ennast nõrgestav. Tänapäeva meditsiin aitab üles ehitada uue – oleva teadlikkus aitab ehitada ja valida, uuele informatsioonile toetudes, eluterve iseenda ja keskkonna, sellisele iseendale.
Enese sammu takistab tegemast ja kahetsusele annab koha, teadmine, et - Minu Oma on minule võimalik võimalus – see info annab ühendusele kaalu ja teisele väärtust ka siis, kui see teeb valu ja see on vale. Uut informatsiooni kasutades, saab mõtestada loo ümber – vähendades Minu, Oma ja omamise sõnade tähtsust - selle teise ja temaga seotuse olulisus muutub – sellest saab vastavus tegelikkusega.
Senine tõekspidamine on olnud harjumus – ühe, enesele olulise tõe, teisest, enesele olulisest teadmisest, olulisemaks pidamine – inimene peab teist tähtsamaks, ise endast, siis, kui tema ei saa seda teist iseenda jaoks asendada ega ise enesele anda – inimene vajab seda teist, et iseendana olemas olla – see on uskumus, mis sai salvestatud siis, kui see näis tõsi olevat.
See on vana aja mõistmine, mis enam ei kehti, sest – inimene ei vaja teist, et inimesena olemas olla – inimene vajab seda teist, et enesega samastatud rollina olemas olla – sellepärast ongi, Olulise teise, enesest ära lahutamine väga raske ülesanne. See on väga väikese lapse tasandi mõistmine ja korduva kogemusega kaasnev hirm, mis sunnib eluks vajalikule lahendusele – Olulisele Teisele info edastamisega – Sina oled Minule oluline, Mina ei saa ilma Sinuta, Mina vajan Sind.
Vahendina kasutatavat last kasvatakse pidama enese ja teise rolli, inimesest ja inimeseks olemisest, tähtsamaks. Inimene harjub seda, kes annab temale rolli, kui iseenda väljenduse võimaluse, enesest olulisemaks pidama – Mina pean, sest Mind ei ole siis, kui seda teist ei ole. Minule on teada, millised on minu ülesanded ja kohustused, selle teise suhtes - Minu vastutus on hoida Meie ühendust.
Laps ja Ema, Laps ja Isa, Õde ja Õde, Ema ja Laps, Naaber ja Naaber, Õetütar ja Tädi, Naine ja Mees, Inimene ja Inimene – need on faktipõhised kooslused. Need rollid on võimalused, kuid need ei ole inimõigused, vaid inimesena kasvamise teekonnad, kuid ka potentsiaalsed sõltuvuse allikad – neid rolle ei pea saama kanda – neis ei pea saama väljenduda, et kogeda vastaspartneri poolt antavat ja ise ennast vastu väljendada, et teise tähelepanu osaliseks saada.
Mõistmine - Mina olen Mina, edasi ka siis, kui seda teist ei ole – see, et see teine osaleb/ temal on võimalus osaleda, minu elus ja teine teeb mind, minule endale, kogetavaks ja nähtavaks – ei tähenda seda, et seda teist tuleb enesest tähtsamaks pidada. Mina olen sellel teisele antud võimalus, kuidas saada tähelepanu ja olla iseenda väljendus – kui tema ei kasuta seda võimalust või ei tee seda lugupidavalt ja koostööd tegevalt, siis ei pea sellele teisele selline võimalus alles jääma – siis saab jätta selle võimaluse andmata – ja see on täiesti okey.
Mõistmine - vanus, kohustused, positsioon, ressursid, teadmised ei kaota ära võrdusust – ühe ja sama loo, mõlemad osapooled, on inimesed – sellel teisel on vastutus, püsida enese piirides ja tasakaalustada piiride ületused – see tähendab, et teisel tuleb võtta vastu see info, mis temale, tema tegude/ valikute/ olemiste kohta teada antakse.
Olemas olev roll ja inimese kasvatamatus ei kaota ära inimeseks olemise vastutust. Inimene on see, kes võtab vastu info ega pea seda valeks ega taha seda teiseks teha – tema arvestab selle, kui reaalsusega ja kasutab seda enesega seonduva muutmiseks – ta võtab vastutuse selle eest, et tema sõnumid, teisele – iseenda/ teise/ nende suhte kohta, oleksid ühesed ja pidavad.
Rollis olija võtab teatavaks saanut infot, kui eksitust ja muudetavat suurust ning reageerib sellele vastu – ta teeb seda oma võimete, teadlikkuse ja eesmärkide kohaselt – tõese või vale info juurde andmine/ vaikimine/ vaigistamine/ enese ja situatsiooni korda tegemine/ meelitamine ja meeldida püüdmine/ vägivald/ vähendamine.
Rollis olija peamine ülesanne on, et tema rolli partner ei läheks ära, vaid muudaks ennast, kui rolli, et vastu reageerija poolt, selles hetkes, valitud Mina olen selline` väljendus aitaks sel moel reageerijal jõuda enesele vajamineva tulemuseni – Mina olen selline` iseendana alles.
Rollis olija lahendus on valitud selle alusel, et temale teatavaks tehtud info rikkus tema võimalusi – nn vale info andja peab temale vajamineva töörahu taastama – andes võimaluse, ise ennast kasutada, peab too andma oma tähelepanu ja teostama selle läbi info edastuse, mida rollis olija saab enesele vajamineval moel kasutada, et veenda ja veenduda Mina olen selline` olemas olemises – teine peab olema õige tema/ õige temani viiva tema peegeldus.
Ühendavatele rollidele ja teise tähtsusele suunatud tähelepanu ja tegevus tähendab seda, et inimene ise vähendab ennast ja on enese vastu vägivaldne – tema ise jääb ennast vähendavasse keskkonda ja seda tegeva teisega samasse, sest need on tähtsamad temast endast – see samm võimaldab tema vastase vägivalla jätkumise.
Sellistes tingimustes on enesele olulise info – Mina olen võrdne ja Mina olen Oluline - kinnituse saamine võimatu – see teine, kes ei ole õppinud eraldama ise ennast oma rollidest ega ole nõus võtma vastutust, ühise ja iseenda eest, ei nõustu tegelikkusega arvestama ega temaga ühes olijale vajaminevat informatsiooni andma.
Selle asemel annab ta teada, et temale edastatud nõudmised, on tema vastu ülekohtused ja valed – see tähendab, et tema ei pea nendega arvestama. Selle jaoks, et ise ennast kaitsta ja enesele vajaminev tagada, teeb ta endast oleneva, et see teadmine püsiks selles keskkonnas alles – tema ja tema õigused ja tema vajadused on olulised – nendega tuleb arvestada.
See on sama nagu möödunus – Laps, kes andis teada – Mina, Minu, Minule – Mina olen olemas ja Mina vajan kinnitust, et Minu vajadused on Minuga ühes olijale olulisemad, kui miski muu või keegi teine. Laps ei saa aru, et tema nõuab tähelepanu oma rollile, sest tema sees on vajadus kogeda tähelepanu endale, kui inimesele – ta teab, et ilma selle rollita puudub temal olulisus ja teine ei oleks temaga, sellises/ senises läheduses ja mõistes, koos.
Laps, kes seisab enese eest, sest ta ei ole valmis ega nõus - Olulisest teisest eraldi olevalt seisma, selles kauguses, mille rollipartner füüsiliselt paika tahab panna - see laps kasutab erinevaid võimalusi – ennast allutavaid ja ennast võimendavaid - selleks, et sundida Olulist teist, enesega seotud rolli - see toob kaasa selle, et põhirollile lisatakse liited ning vahetatakse nimetusi ja olemisi, kui ühendavaid rolle, et algne ühendus püsiks ja suhe jääks alles. Laps peab maksma iseendaga, et teine, senisel moel, temaga edasi jääks.
Marianne
21.08.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar