Inimene toetub infole – tema kuuleb ja näeb seda, mis temale vastu vaatab ja kuidas teda väljendatakse. Selle alusel ta teab, kuidas teine teda näeb ja mida temast arvab. Inimene usub, et see on tõsi – ta usub, et see on tõsi seni, kuni ei ole vastupidise teadmisega kokku puutunud – talle ei ole teistsugusest temast teada antud ega teistsugust teda väljendatud.
Inimeste puhul tuleb esile huvitav fenomen – kõik see, mida öeldakse ja kuidas väljendatakse rollis olijale – Emale/ Isale/ Lapsele/ Naisele/ Mehele/ Sõbrale/ Õpilasele/ Töökaaslasele/ Naabrile jne – ei päde selle sama inimese kohta. Rollile öeldu ja rollis olijale väljendatu ei tähenda sama inimesele öelduga ja inimesele väljendatuga.
Inimene võib ja saab armastada teist siis, kui too on rollis, mis pakub hea ja sobiva elamuse, kuid vihata teda siis, kui teine tuleb nähtavale ja on kogetav inimesena. Inimene võib ja saab teist kiita ja imetleda seni, kuni too on rollis ja rollile kohasena väljendumas, kuid muutuda ükskõikseks ja maha tegevaks siis, kui inimene seisab ilma rollideta või on saanud teistsuguse rolli.
Siis, kui rollid on parajaks timmitud ja vastamas vajadustele ja teise väljendus/ iseenda kogemus on enesele sobiv ja hea, siis väljendutakse vastavalt ning öeldakse ühte ja teist - head ja ilusat ja sõbralikku ja toetavat ja tunnustavat ja avaldatakse ka armastust. Üks peegeldub teises ja teine kutsub esile reageeringu – rollide loomine ja rollina olemise kinnitus - Meie.
Kui sellises suhtes leiab aset segadus – leiab aset vastu käimine, mis muudab sissetallatud joonist, siis kaob pealispind – siis võetakse oma sõnad tagasi ja välja öeldakse varjus püsinud tegelikkus, mis ei ole sama senisega.
Sellel hetkel, kui inimene kaotab rollid, sest teeb ise ennast ja teist, inimesena, nähtavaks, siis selgub, et teine ei näidanud inimest sellisena nagu teda tegelikkuses koges ega öelnud tema kohta kõike seda, mida teadis ja kuidas tundis ega teinud ja valinud alati nii nagu ise soovis ja vajas.
Siis selgub, et teine ei vaja ega taha inimest sellisena, millisena olemisest ta vaikis. Inimese välja tulemine ja enese välja ütlemine toob kaasa toetuse ja huvi ja armastuse kaotuse. Inimesele vastatakse infoga – Mina ei vaja ega taha sellist Sind – ilma rollis olemiseta ei ole Sinul väärtust ega Minu ellu asja.
Mina olen selline/ Sina oled selline – need on ühise mängu reeglid ja raamid – siis, kui seni kasutusel olnud info muutub ja teiseneb, siis ei ole koos olnud inimesed, vaid rollid. Rollina olnu ja väljendunu ei tule toime sellega, kui teda paljastatakse ja teise tähelepanu on pööratud sellele, mille olemas olemisest tuleb vaikida, sest tegemist on valikulise vaatega enesele – Mina ei ole selline`, sest Mina olen selline`.
Inimeste tasand toob välja rollina olnu käitumise mustri – ebamugavat tähelepanu kohates pöörab too selle tagasi – tema muudab, oma kaarte lauale lüües, mängu - tema vahetab välja rolli – tema ei ole enam see, kellena ta seni teist vaatas ja kohtles – tema on nüüd keegi teine, kellena ta teist vaatab ja kohtab.
„Sina oled see, kes on selline ja seesugune – ega selline Sina Minule ei meeldinud ega sobinudki – Sina tegid, siin ja selles, Minule haiget ja segasid, sest olid ülekohtune või ebamugav - kas Sina tõesti arvasid, et sellise iseendana kellelegi meeldid – Sinu poolt tehtul ja antul ei ole väärtust – Mina andsin Sinule tähenduse ja tegin Sind nähtavaks/ väärtuslikuks/ oluliseks – Mina andsin Sinule kõik - Mina lõin Sinu – ilma Minuta ei ole Sina keegi!”
Selline informatsioon toob kaasa ehmatuse, sest selliseks pöördeks ei ole oldud valmis – senine oli olnud ja tundunud ok ja sobiv, kuid korraga öeldakse, et see ja teine osa, enesest, ei ole meeldinud, et tegelikku iseennast on olnud liiga ja väljendused/ valikud/ olemised on olnud teise jaoks valed kogeda.
Tagasi peegeldus ja välja toodu näitab seda, kellena ennast ei teata või kellena kardetakse olla või kellena oldigi, kuid teistsuguses tähenduses. Vastandliku informatsiooniga kaasnev ärevus tähendab ennast kustutavat hirmu, et äkki on teise sõnad ja teod tõesed – teine ju ütleb ja näitab ega ta tühjast võta ja välja mõtle.
Üles tõusevad küsimused – Miks teine valetas? Miks teine seni vaikis ja lool jätkuda lasi? Miks teine mind sellisena näitab ja sel moel kohtleb? Mis muutus siis, kui enese kogemuse kohta tõtt rääkisin ja teise käitumisele/ valikutele osutasin? Miks teine minuga ei arvesta?
Vastuseks on suhte tegelikkus – Saad Mind sellisena – Sinuga leppivana ja Sinust vaikivana siis, kui lepid kohtlemisega ja vaikid tegelikkusest – siis, kui jätkad senist – olen, Sinu jaoks, rollina kogetav siis, kui Sina Mind sellisena näed ja kohtled – Sina ise lood Minu – millise tähelepanu pöörad, sellise Minu ka saad.
Rolli kasutanu võtab rekvisiidid tagasi ja lõpetab esitluse ning osutab ära antule, kui võlale või teisest rohkem antud väärtusele. Inimene ei võta tagasi ega nimeta kehtetuks – tema poolt öeldu ja oldu ja antu oli tõsi. Rollina olnu on valmis suhet jätkama siis, kui järgitakse rolle. Inimene ei vali enam senist, kui ta on mängu läbi näinud. Rollina esinenu saab jätta Ema/ Isa/ Lapse/ Mehe/ Naise/ Sõbra – temale ei ole vaja seda, kes teda rollile vastavalt ei kohtle ega näe ega näita – ta ei kahetse enese sammu ega igatse inimest – tema tunneb vajadust rollina kohtlemise tähelepanu järele - seda seni, kuni ei leia seda kompenseerivat suhet või ainet.
Inimene ei saa toetuda sellele, kes vahetab rolle ja muudab enese poolt antavat informatsiooni. Inimene ei kohtu, inimese tasandil, sellega, kes vahetab rolle, sest see teine varjab enese tegelikkust. Inimene on see, kes on võtnud vastutuse enese valiku eest – nii selle rolli eest, millele tema ise Jah ütles, kuid ka selle rolli eest, mis on sünniga kaasa saadud – tema astub selles iseenda sammud.
Rollina kogetav kasutab oma rolli, et tagada enese vajaduste täidetus ja avada võimaluste allikas. Rollina olev ei vastuta selle eest, mida tema ise on teinud ja kuidas tema ise on olnud – rollipartner on ise põhjustanud selle, mis temale ei meeldi – rollipartner vastutab siis, kui tema tähelepanu on vale ja toob teises välja küljed ja olemised, mida ta seejärel kogeda ei taha – rollipartner on rollina oleva tunnete autor ning nende välja elamiste ja välja näitamiste põhjustaja.
Pikaajalised suhted tähendavad samasugust – need ei kestaks, kui inimesed ei täiendaks teineteist ega vastaks teineteisele. Rollina oleva kaaslaseks on teine samasugune – ennast rolliga samastanud inimene, kes vaikib enese tegelikkusest ja/ või ilmutab ennast passiivsel-agressiivsel moel – ta annab endast teada, kuid teeb seda sel moel, et ta ei lõhuks suhet ära ega rikuks selle dünaamikat. Temal on seda suhet vaja – see teeb teda enesele nähtavaks ja iseendale kogetavaks – ta on sõltuvuses teise tähelepanust.
Sõnad – Sina oled Vale ja Sinus ei ole väärtust – tähendavad informatsiooni, et rikutakse koos olemise reegleid ja sellisena ei sobita senist jätkama. Enese teemaga lagedale tulnul on väga suur kiusatus, hirm ja harjumus võtta oma roll tagasi – olla etteantud mudelile vastav, sest siis on enese jaoks olemas – sest siis saab harjunud moel iseendana olla.
Selle kiusatuse taga on hirm kaotada ennast – kaotada enese jaoks oluline rollisuhe – Minu Ema/ Isa/ Laps/ Õde jne on valmis minust lahti laskma – tema ei taha minuga koos olla – mina ei ole tema jaoks oluline.
Mina ei ole tema jaoks oluline siis, kui minu jaoks ei ole olemas seda rolli, mida teine on nõus minule andma või mina ise ei vali olla sellisena, millisena pean teise jaoks olema. Selle suhte püsimine ei tähenda põhirolle – Minu väärtus seisneb teist rolli kinnitavana ja ise rollina kogetavana olemises – teise poolt ette näidatud ja ette öeldud rollina.
Rollide vahelise suhte teema lahendamine tähendab erinevate rollide vahetust, et tõestada enese üleolekut teisest – tähendab tunnetekarusellil emotsioonide maha laadimist – tähendab hülgamist, üksinda jätmist, eraldamist, vaikusega kohtlemist ehk tähelepanust ilma jätmist, et näidata välja see, millest ilma jäädakse – Sina oled Ei-keegi, kui Mina Sinule tähelepanu ei pööra.
Peale kõnekat pausi pöördutakse tagasi ja küsitakse - Oled Sa nüüd maha rahunenud ja jätkad vanal moel? Kui ei, siis tulen hiljem tagasi või ei tulegi! Mina ei räägi üles tõstetud teemast, sest see oli Sinu kapriis. Mina ei ole siin ja Sinuga inimesena – Meie oleme koos rollidena – Sina oled see, kellena Mina luban Sinul olla. Inimesena elan ja olen mujal – see elu Sinusse ei puutu – sellest oled Sina välja jäetud.
Inimene, kes tahab, et teda koheldakse inimesena ja soovib lahendust enese, kui inimese, teemadele – peab välja astuma rollidele kirjutatud suhtemängust - sellises suhtes ei ole inimesena kasvamine ja väljendumine aktsepteeritud. Rolle valiva ja rolliga samastunu ei ole tema kaaslane sellel teel – see teine ei vali teda vaadata, tunnustada ja mõista inimesena. Rollina suhtes olija ei anna ausat ja inimest kasvatavat tagasisidet- tema ütleb välja ja näitab seda, mida usub, et peab ütlema selleks, et toetada ja suunata rolli, et säilitada enese roll.
Inimene on osav ise endale ette kujutama seda, mida ei ole olemas ja kuidas ei ole kogetav. Suhtes suudab inimene kujutada endale ette, et temal on teise toetus ja armastus olemas – see väide põhineb sellel, et teine on temaga koos ja on öelnud või teinud midagi sellist, mis annab võimaluse kinnitada oma uskumust.
Tegelikkuses ei ole sellel pidavat põhja – armastus, hoidmine, toetus, tähelepanu võetakse tagasi ja kaotatakse ära – antakse tagasi ja on kogeda siis, kui olla õige. See, armastuse sisse ja välja lülitamine, toob kaasa sõltuvuse ja tingimustele vastamise – vajadus on alles hoida ja kogeda.
Tegelikkuses ollakse pendlis – mõlemad on äärmused ja vajalikud mängu jätkumiseks. Selles mängus jäetakse ära see info, mis muudab mängu kehtetuks – armastust ei pea ostma, ennast ei ole liiga – teine ei taha kogeda ega näha seda, mis ei ole vajalik mängu kestmiseks, inimesed on võrdsed ja põhirolli suhte elus hoidmine annab aluse teadmisele, et ollakse ise oma valiku teinud ja väljendumas sellena, kellena ollakse ja koos olemas sellega, kellega rollisuhtes ollakse.
On täiesti loomulik jõuda välja selguseni - Mina vabastan Sinu iseendast siis, kui Mina, inimesena, Sinule oluline ja vastuvõetav ei ole, siis ei ole meil põhjust koos olla - ennekõike olen inimene ja alles seejärel rollis olev inimene ja seda ka seni, kuni on pidav põhjus, olemas olevas rollis, kellegi teise jaoks olemas olla. Põhirolli või mõne muu rolli olemas olemine ei tähenda, et pean nõustuma suhtega, mis vähendab ennast.
Marianne
05.08.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar