Sageli on nii, et inimene kohtab situatsiooni ja elab selle läbi ning seejärel kahetseb, häbeneb ja vihkab seda, mida tema tegi ja kuidas tema oli – see ei olnud tema parim – alles hiljem leiab ta sõnad ja mõistab toimunut ja näeb võimalusi, mida tal siis ei olnud.
On sage, et inimene nimetab vastuolu põhjuseks selle teise, kellega untsu läinud koos olemine/ kontakt aset leidis. Teise pärast ja teise jaoks – teine ei võtnud vastutust, et lugu selline oli ja sellise tulemuse sai. Teine mõtles ainult iseenda peale ega hoolinud inimesest. Teine sai justkui võidu või enese jaoks enama, kuid ei andnud ega olnud samal moel vastu – lugu jäi tasakaalust välja.
Teisele tähelepanu pööramine on seotud enese tundesõnumitega – see on informatsioon - mida ei osatud käsitleda/ mida ei valitud arvesse võtta/ mis ei olnud avalikult esile toodud/ mis ei olnud sellele iseendale adresseeritud, kellena ise ennast teati/ teine ei olnud kohal sellisena nagu teda teati või teine ise ennast esitles.
Loos oli ebakõla sees – seda ei hoitud ühte hoidval tasemel/ seda suunati laiendatud rollide tasandile/ selles oli eesmärk kasu saada sees/ selles oli eesmärk teise arvelt enamana olla sees/ selles anti manipuleerivat ja vähendavat informatsiooni/ selles ei võetud kõike teada olevat ja teada antut arvesse.
Avastades, enese petmise ja enese ära kasutamise, loob inimene, enese sees ja enesele ette kujutades, situatsiooni uuesti ja annab sinna informatsiooni juurde. Ta soovib uut kogemust, et olla eelmisest enesest parem – nüüd on ta ette valmistunud ja oskab teisiti. Ta kardab uut kogemust, sest ta ei tea, mida tema saab teha ja kuidas tema käitud võib siis, kui teine teda ei hoia – sama kordub.
Need on erinevad, enesele abiks antud, lahendused, mis ei muuda ära olnut, kuid ei anna ka teavet selle kohta, mis tegelikkuses juhus – miks inimene teab, mõistab ja oskab tagantjärgi, kuid ei selles hetkes, milles ta osaleb vahetult.
Vastus, küsimusele - Miks Mina ei saanud/ ei osanud/ ei julgenud/ ei teadnud/ ei valinud – peitub rollide Maailmas ja inimese minevikus – sellel hetkel oli inimene mingisuguses rollis/ püüdles mingisuguse rolli poole/ vältis mingisugust rolli/ oli x vanuses väikene laps/ temale sai teatavaks informatsioon, millega ta toime ei tulnud - seega edastas ta enese tegevusele/ teadmisele/ vajadusele vastavat informatsiooni – tema tegi ise ennast nähtavaks ja teatavaks, vastavalt selle hetke Mina pildile, kuid ei enese tegelikkusele toetudes.
Vastus – Miks – peitub olemas oleva ja kasutusel oleva informatsiooni ühesuses, vastuolulisuses, koguses, valikulisuses, töötluses ja vastu võtmise võimes – millise info alusel inimene ise ennast/ teist/ teemat/ tähelepanu nimetab/ tõlgendab/ kasutab – mida tema vajab, mida tema peab, kui vabana ta ennast kogeb.
Siis, kui aktiivne situatsioon on möödas ja inimene ei pea enam oma rollile vastav olema/ rolli tõestama/ rolli vajama/ ennast kaitsma/ informatsiooni eitama jne – siis, lõõgastununa ja vabanenuna, jõuab kohale see hetk, milles kogu olemas olev informatsioon lööb inimese oimetuks.
Korraga saab inimene aru - Minul oli võimalus valida – selle info alusel, mida mina ise tean ja minule teada anti, oleksin mina ise pidanud teistsuguse valiku tegema, teised sõnad ütlema, teistmoodi otsustama, hoopis teisel moel pidanud olema.
Mina ise tegin endale liiga. Mina ise nõustusin, et minule jääb vähem. Mina ei olnud selle koha/ suhte tugevaim, et kanda kogu vastutust. Mina ei olnud see, kes oli kohustatud olema - Mina pean! Mina ei pidanud teisega arvestama, üle enese piiride. Mina ei pidanud teise poolt valitud Mina olen selline` olemisele kinnitusena olema. Minul oli õigus iseendale ja enese informatsioonile.
Võimetus olla oleva aja iseendaga üks ja olevas ajas oleva informatsiooniga kooskõlas, tuleneb sellest, et aktiivse tähelepanu edastamise ja vastu võtmise ajal oli inimeses käivitunud mingi muster ja ta ühines teise osalise mänguga või proovis seda vältida - see tagas selle, et inimese kasutuses oli ainult mingi kindel osa, temale teada olevast informatsioonist ja oli olemas mingi tulemus, mida tema pidi enese kohta teada andma – Mina olen selline`/ Mina ei ole selline`.
Muster tähendab selgeks õpitud/ õpetatud joonist. Muster tähendab, et enesele saab öeldud ja kasutuseks antud, varem salvestatud ja enese ja/ või kellegi teise poolt õigeks nimetatud, info - Mina pean – sellepärast, et Mina olen see Kes, Mina olen selline` - see tähendab, et Mina pean valima ja olema sellisel moel – Mina pean täitma selles suhtes/ kontaktis/ ühes olemises oma osa – olema rollina/ väikese lapsena/ olema teadmata, kes Mina olen.
Muster tähendab, et inimene sulgeb, ise ennast, sellele teabele, mis ei kinnita tema Minapilti. See tähendab, et inimene kohtub selle informatsiooniga, mis tuleb olevas hetkes esile – tema näeb ja kuuleb, et see ei ole tegelikkusega vastavuses, kuid ikkagi hoiab ta kinni sellest, mille on võtnud iseenda/ teise/ suhte/ ühes olemise/ kontakti aluseks – salvestatud info püsib, kuigi see ei leia mitmekülgset kinnitust ja võib saada ka kummutatud.
See inimene, kes on astunud mustrisse, ei võta uut ja temaga mitte sobivat informatsiooni vastu, sest ta ei vabasta oma teadmiste ruumi sellest teabest, mida ta on kohustatud tõeseks pidama – see on see, mis on enese teadlikkuse ja olemas oleva tegelikkuse üle kirjutamisel kasutusele võetud informatsioon. See, pealmine info, millest on saanud primaarne teadmine, kaotab ja muudab ära iseendal olemas oleva ja iseenda kohta käiva teadmise.
Mina olen selline` - Mina käitun, Mina kogen, Mina näen, Mina vajan, Mina tean sellisena ja sellisel moel – see on ette kujutuse ja iseenda segu – iseendale ja teisele osalisele väljendatav. See Mina olen selline` on vajamineva tulemuse saavutamiseks, enesele võetud kohustuse täitmiseks, enesele vale kogemuse vältimiseks vajalik väljendus, mis peab saama teise osalise poolt üle kinnitamise – õige tähelepanu - siis alles on see Õige Mina, mis on ette antud joonistele ja kanda jäetud/ võetud ootustele vastav.
Oma sisimas inimene teab, et enese kasutuses olevast informatsioonist lahti laskmine muudaks kõike – sest siis – Mina ei ole enam see/ Mina ei ole enam selline`. See samm muudaks mängu – teine on suunatud kohtumisele/ koos olemisele/ info edastamisele sellele Mina olen selline` olemisele, mis on mustrisse sisse kirjutatud.
Teine loob ennast sellise inimesega kohtumiseks ja koos olemiseks. See tähendab, et mustri ühepoolne muutmine tooks kaasa korrale kutsuvad ja kohta kätte näitavad reaktsioonid – tooks kaasa tähelepanu ja väljendused, mis edastatakse sellele Mina olen selline` olijale, kellena ei taheta ise olla, kellena on ise ennast paha kogeda, kellena olemist ei suudeta ise ära kaotada ega ära muuta.
Teine ei muuda oma tähelepanu, kui ja kuni temal ei ole seda, keda teistsugusel moel vaadata ja kohelda. Inimese poolt antud ja nähtavaks tehtud informatsioon on see, mida teine kasutab Valena olijale osutamiseks. Olles teise jaoks Vale – näitab ja tõestab see teine, et selline väljendus ja valik teeb eksinu Valeks. See informatsioon jääb alles ja seda kasutatakse ka hilisemas ajas – mustrit järgiv Maailm ei unusta – see kindlustab vajamineva protsessi ja tulemuse.
Mustrit käivitav päästik on see, mis aktiveerib inimese sisse suletud teadmise – inimese konkreetne Mina astub lavale, võtab oma koha sisse ja täidab oma rolli – kõik ülejäänu on sellel hetkel kasutu, tähtsusetu, vale.
Mida kauem see on kestnud ja mida sügavamale see, ennast kustutav, teadmine ulatub – seda automaatsemalt ja märkamatult see ümberlülitus aset leiab. Sageli on inimene ise ennast juba samastanud sellisena olemisega – see on pikaajalise ja kestva ja intensiivse käsitlemise tulemus – viibimine ja kasvamine keskkonnas, kus ei olnud teistsugust informatsiooni kasutusel ega teistsugust kohtlemist võimalik kogeda.
See kõik toob kaasa selle, et ei ole vahet, missugune on tegelikkus – inimene lähtub, valib ja tegutseb enese etenduses/ teisega ühisel laval olevast Mina -st – see on Mina, keda tehakse tähelepanu pööramise ja info edastamise ja Mina -le esitatud ootuse alusel nähtavaks.
Sellel hetkel ei ole inimesel/ inimeses neid jooni, oskusi, teadmisi, vajadusi, õigusi – mida sellel Minal ei ole – seega jääb kõik see info kõrvale ja kasutusest välja, kuid see tuleb tagasi sellel hetkel, kui see Mina ei ole enam aktiivne.
See inimene, kes ei ole enesega toimuvat mõistnud – kardab ise ennast ja ennast käsitlevaid inimesi. Ta kardab suletud suhteid ja situatsioone, kuhu ei ole võimalik uut informatsiooni juurde anda ega vana muuta. Ta kardab naeratavaid inimesi, kes käituvad vastupidiselt oma sõnadele ja välisele näole. Ta kardab ise ennast, sest on olemas hetki, mil inimene ise on see, kes ei arvesta endaga – tema ei ole enese ametiühing – tema on kohal teise jaoks ja pärast ning ta teeb seda enese arvelt.
Ühisele lavale seatud Mina on möödunu kogemus – sellest Mina-st oli saanud enese normaalsus – see oli ümbritsevas keskkonnas käibel olevast informatsioonist koosnev Mina – selle Minuga käitutakse sel moel/ selle Minuga räägitakse sel viisil/ seda Mind koheldakse sellisena/ sellise Minu kohta edastatakse sellist informatsiooni/ sellist Mind vaadatakse sellise pilguga/ sellise Minuga lubatakse enesele selliseid vabadusi jne.
See, et seesugune kohtlemine oli norm ja õigustatud – ise olevat põhjustanud ja teisiti ei saavat ning et enese/ kellegi teise/ aset leidva kohta käiv info nimetati valeks – tõi kaasa selle, et sellest informatsioonist sai enesele loodud Mina pilt – Mina olen selline` , mis astus lavale siis, kui sellele Minale oli vaataja, info edastaja ja kohtleja olemas.
Sama leidis aset ka siis, kui inimene oli üksinda või teistsuguses keskkonnas ja teistsuguse kohtlemisega kohtuv – inimene teadis enese kohta, enesele lubatut, enesele keelatut, eneselt oodatut – päästikut kohanuna või ise ennast aktiveerinud inimene astus lavale Mina olema selline` olema.
See samm kaotas ära enese selguse ja enese teadlikkuse ning tagas Mina olemisele tähelepanu ka siis, kui seda ei olnud olemas või see ei olnud selline või see ei olnud selle sisuline – inimene oli tagasi nendel lavadel, kus see oli olemas ja seega sai see tema osaks, sest lugu oli suletud ja sellesse ei antud uut ja tegelikkusele vastavat informatsiooni juurde.
See inimene, kellele rollidena loodavate Minade Maailm on tuttav ja omane - omab harjumust vahetada üks Mina teise vastu, sest ümbritsev keskkond ja temale tähelepanu pööraja loob teda olema. Loomulikult tahab ta olla paremini kogetav ja paremana nähtav, et parema iseendana olemist kogeda - ta püüdleb sellise iseenda poole ja vajab sellisele iseendale tähelepanu.
See tähendab, et inimene on, enese poolt, iseendale loodud pendlis ning ta vajab teise inimese tähelepanu selleks, et Olla või Mitte olla. Pendli loomine ja selles kiikumine tähendavad, et tema ise kasutab endiselt seda informatsiooni, mis temale teatavaks tehti ja mille alusel teda, tema teadlikkusega manipuleerivalt, käituma/ väljenduma/ valima suunati ja sunniti.
See, et inimeselt oodati ette näidatud tulemust ja vastavust, ei tähendanud seda, et tema pidi sellisele tegevusele/ olemisele/ väljendusele suunava informatsiooni enese tõeks võtma ja seda ainsa tõena kasutama hakkama - see oli tema enda valik ja lahendus, selleks, et korduvaid kogemusi ära hoida, ennetada, lõpetada - tema ise valis luua ennast - iseendast pahima ja valusama versiooni vastaspoolena ja sellise iseendana väljenduda.
Rollina loodavate Minade üles harutamine ja tegelikust enesest eemaldamine on väga raske ettevõtmine, sest inimene ei märgi enese sisse salvestatud teadmisi küsitavateks - tema kasutab olemas olevat nii nagu see ei saaks teistsugune olla - tema kasutab seda ainsa tõena, sest see kinnitab tema lugu, temale osaks saanut, tema versiooni iseendast.
See kinnitab seda Mina, kelle inimene on loonud iseendale antud informatsiooni alusel - need on tema tundesõnumid, mida tema ise ei ole mõistnud ega algsel eesmärgil kasutusele võtnud. Need on sõnumid, mida inimesel on õigus avada ja enda omadeks tunnistada - need ei ole valed - enese tunnete olemas olemine ei ole vale ega ebanormaalne ega ülekohus, kellegi teise vastu - need on ühendus iseenda alateadvusega ning enese eest varjul püsinud/ varjus hoitud informatsiooniga.
Mina olen kurb/ mina olen vihane/ mina olen üksik/ mina olen kade/ mina olen õnnetu - tähendab enesele antud sõnumit, mis kaasneb selle informatsiooniga, mis on inimesele teatavaks saanud ja mille ta on vastu võtnud - see on tõde ja tema ise loob ja valib enesele vajamineva ja olulise ning muudab ise endaga seonduvat - seda informatsiooni kasutades. See ei ole Olulisele Teisele tähtsuse andmine, vaid see on Inimese teekond ja tema enda Maailm ja tema enda vastutus.
Marianne
16.08.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar