Vägivaldsed suhted ja seotused ja keskkonnad kestavad edasi ja püsivad alles, sest nende alustaladeks on inimeste vajadused, millest nad ei ole valmis lahti laskma ja/ või mille tegelikku põhjust nad ei mõista.
Vägivalla kestmise läbivaks teemaks on iseenda ja enesega seonduva eest vastutuse võtmata jätmine – see jäetakse Olulisele teisele. Selle asemel vastutatakse, millegi muu/ kellegi teisega seonduva eest, kuigi see ei ole enese vastutus või ei ole seda, sellisel määral. Teise jaoks - tähendab, et endal ei ole ja ise ei saa.
Olulisele teisele jäetud vastutust ei nähta ega mõisteta enese ülesandena, sest seda peetakse selle teise kohustuseks. See on - kahte kokku siduvatest rollidest tulenevaks iseenda kogemise võimalikuks saamine - Mina kinnitusega kaasnev. Teise vastutuse kandmine on enesele vajamineva ostmine ja vahetamine - Teen ja olen teise eest, siis tema saab olla - Minu jaoks nii nagu Mina vajan, kuid teine ei ole.
Vägivalda teostavad ja vägivalda kogevad inimesed on info poolt üles seatud lõksus – neil on olemas teadmine - teist moodi ei saa. Jah, nad võivad olla teadlikud, et kõikjal nii ei ole ja kõik nii ei tee ja kõik nii ei koge, kuid samas nad teavad, et see ei käi nende kohta – see, teist moodi, ei ole nende võimalus.
Agressiivne reaktsioon on lapse käitumine – ärrituse sisu määrab lahenduse – ei ole peatust ega pidurdust ega enese seest vastuse otsimist ega olukorra mõtestamist – laps ise on vahend, kes annab endale võimaluse - teha ennast nähtavaks ja kuuldavaks ning lõpetada pinge seisunud, mida ta ei ole võimeline enam taluma.
Agressiivsus on jõu kasutamine olukorras, kust väljapääsu ei ole – see on enesele suuruse ja tugevuse andmine, mis saab viha ja raevu toel teoks – see on seesama väikene laps, kes oli ümbritseva keskkonna ja teda kasvatavate inimeste poolt, sellisesse seisundisse viidud.
Lapsel oli olemas info, et tema jaoks ei ole olemas kedagi, kes võtaks lapsega seonduvat tõsiselt ja temal ei olnud olemas midagi, mis oleks teda aidanud – see on teistsuguse kogemuse/ võimaluse kätte saamise/ kogemise võimetus. Vägivaldne reaktsioon oli lahendus, kuidas selle informatsiooni olemas olemisega toime tulla.
Vägivallast saab normaalsus, kui inimene ei ole oma möödunust edasi kasvanud – see on tema viis, kuidas laheneda ja väljenduda. Suurena olemise aeg toob kaasa muutuse – inimene maskeerib ja moonutab enese välja elamise ja oma sõnumi nähtavaks tegemise viisi ning viib selle teisale ja teistesse teemadesse, et kasutada kaude võimalust – tema on passiivselt agressiivne ning ta väidab ja tõestab, et tema tegusid tõlgendatakse valesti või on temal olemas õigus, just sel moel teha.
Vägivaldse info edastuse eesmärk jääb endiselt samaks – enese pingest vabastamine, enese nähtavaks ja kuuldavaks tegemine, sellisel viisil, mis on inimesele käepärane ja millest sõnumi saaja mööda ei saada vaadata ning mis jätab alles võimaluse pääseda puhaste paberitega – vägivalda kasutanud inimest ei saa süüdistada ega valeks nimetada.
Pikalt kestnud agressiivsuse eesmärk on vähendada seda, kelle/ mille vastu on agressioon suunatud – eesmärk on vähendada senisest vähemaks ja sundida senist olemist/ väljendust muutma – eesmärk on allutada enese informatsioonile, et teha nähtavaks oma Mina ja anda ise endale sõnum Mina olen oluline – Mina saan, Mina võin, Mina oskan, Mina suudan, Mina olen parem, Mina olen õige, Mina EI PEA jne.
Selle tegevuse käigus kaob ära tegelik põhjus – ei tulda toime informatsiooniga nii nagu see on – agressiivne reaktsioon on vastus sellele, mis ei allu enese kontrollile. Pikaajaline agressiivse lahenduse kasutamine tähendab vägivaldset keskkonda, kus enesele sobimatut ja enese jaoks rasket kohatakse, seda vähendaval ja muutma sundival viisil – enesele söödavaks tegemine.
Inimese aju teeb huvitavaid trikke – inimene annab endale põhjuse, miks tema midagi teeb – temale tehakse liiga, tema vastu ollakse ülekohtused, teda vähendatakse – teda sunnitakse taluma seda, mis ei ole temale hea ja tema olemiste/ tegudega/ võimalustega kooskõlas – informatsiooni ei muudeta temale sobivaks ega temaga vastavaks.
Inimene, kes peab taluma ülekohut ja vähendamist, kasutab agressiivseid võimalusi, kuidas endast teada anda – tema kasutab vägivalda, erinevatel viisidel. Tema ise väidab ja ka usub, et sellised reageeringud on temale peale sunnitud vastused – enne on olnud olemas põhjus, alles siis on tema teinud oma sammu. Enne teda on olnud, kellegi teise tegu, olemine, väljendus – mis on põhjus, miks tema pidi ja teisiti ei saanud.
Vägivaldses keskkonnas kasvanud ja agressiivse informatsiooni agressiivse edastuse saatel kasvatatud laps peab sellist olukorda normaalseks – temale on teada antud, et tema ise on selliste käitumisviiside põhjuseks – temaga teisiti ei saa – tema ei saa teistsugustest sõnadest aru ja tema jaoks teistsuguseid ühes olemise võimalusi ei ole – tema vastane vägivald on õigustatud.
Halloo – STOPP – see on vääraks keeratud põhjendus – kui inimene teeb, siis ta teeb – kui ta ei muuda oma käitumisi ja väljendusi, siis ta tahab sel moel käituda ja väljenduda – temal endal ei ole sellega teema, sest muidu ta otsiks teistsuguseid lahendusi.
Vägivaldne suhe ja agressiivne suhtlus ei ole enam enesele keerulise info vastu võtmise ja edastamise lahendus, vaid saadavast tähelepanust sõltumine – vägivald ja vähendamine on vajamineva tähelepanu saavutamiseks kasutatavad lahendused – korduvad ja täpselt välja töötatud Mina olen selline` informatsiooni ja tähelepanu iseendale andmise ja ka teise käest saamise võimalused.
Vägivaldse lahenduse kasutamine saab jätkuda, kuni on olemas see, kelle vastu saab olla agressiivne – on olemas see, kes nõustub vägivalla osaks saamisega või hakkab sellele, vägivalda kasutades, vastu. See on samasugune informatsiooni vahetamise tasand – selle võimaluse olemas olemine tähendab, et ei pea otsima teistsuguseid lahendusi ega otsima põhjusi iseendast – laps ei pea kasvama suureks.
Inimene jääb kindlal moel käituma suunavasse mustrisse kinni siis, kui temal on olemas vajadus, mis on endiselt aktiivne. Aktiivne vajadus tähendab, et on olemas informatsioon, mis kinnitab, et inimene ei saa seda, mida ja kuidas tema vajab. Aktiivne vajadus tähendab, et inimesel ei ole lahendust, kuidas ise endale vajaminevat tagada.
Aktiivne vajadus tähendab, et inimene on suletud sellise infoga täidetud anumasse, kus tema peab kogema, midagi sellist, mis teeb temale füüsiliselt haiget – ka tõene informatsioon on kogetav füüsilise valuna. Aktiivne vajadus tähendab, et inimene on selle informatsiooni vastu võitlemise faasis ning ta kasutab sedasama lahendust, mis temal lapsena oli - agressiivsus.
Aktiivne vajadus tähendab, et inimene ei ole mõistnud enese tegelikkust ega ole kohal reaalsuses – tema ei ole võtnud vastutust, et enesega toimuvast aru saada – tema on võtnud kanda, kellegi teise vastutuse – tema teostab enese kaitset, selle inimese asemel, kes seda oleks pidanud tegelikkuses tegema – see inimene ei valinud seda teha, sest see inimene tegigi haiget ja oligi ülekohtune – selle inimese poolt edastatud informatsioon, mis jäi kehtima, on see teadmine, mis muutis lapse Maailma teiseks.
Oli enne ja sai olema pärast – sõnad ei olnud enam tõesed – koos olemine ei olnud enam sama – kokkulepet ja tingimusi oli rikutud. Enesega kooskõlas olemiseks oleks laps pidanud koos olemise lõpetama ja ära minema – uus võimalus ja uus tegelikkus olid tema jaoks valed – uus kaotas senise ja tõi asemel selle, mis ja kuidas ei olnud ega saanud olla lapse valik – tema võimalused vähenesid, tema pidi seda, mis ja kuidas ei olnud, tema jaoks, õige.
Kõik see tähendas, et laps pidi võtma kanda teise inimese valikuga kaasneva vastutuse – lapsele ei jäetud valiku võimalust - tema pidi sellega ühes elama ja selles osalema nii nagu see oleks olnud tema normaalsus - temast endast ei piisanud - mitte keegi ei arvestanud temaga ega pidanud temale osaks saanut traagiliseks - Oled ju õnnelik! Sinule ju meeldib! Sina ju tahtsid!
Laulusõnad kõlavad - Ah, Ema - selliseid ei tahtnud ma! .. - koer ei hammusta seda kätt, mis teda toidab - laps ei pööra oma viha selle vastu, kes on tema jaoks Oluline. Laps pöördub selle vastu, kes on temaga samas ja temaga sama - see on see, kes võtab lapselt vähemaks ja muudab lapsega seonduvat. Laps ei tunnista tõde - lapse elu muutnu oli vanema teadlik valik ja lapse tunnetega seonduv segadus oli vanem tahtlike tegude tagajärg - tunded tõid kaasa informatsiooni selle kohta, mida ei olnud võimalik teiseks muuta - lapsel tuli ise enda eest seista ja ise ennast kaitsta, sest keegi teine seda ei teinud - laps ei olnud oluline.
Laps kasvab suureks siis, kui ta kohtub informatsiooniga ja kogeb enese tundeid sellega seoses, kuid ta mõistab, et see on tema enda sõnum iseendale - tema ei eita seda - seega tal ei ole põhjust olemas olevat teiseks muuta. Temale teada olev on sama tähendusega, kuid ta ei reageeri sellele lapse lahendusega - tema on inimene, kes mõistab, et temal on ja tema jaoks on olemas see, mis on päriselt temal ja tema jaoks olemas - see on teadmine, millega tema saab arvestada ja mille alusel oma samme seada.
Teise õnn ei tee teda õnnetuks, teisele kuuluv ei tee teda kadedaks, teise valik ei tee teda katki - see on teise reaalsus ja saapad, mille sisse inimene ei astu, sest sinna ei ole teda kutsutud ega ole sealses talle laua taha kohta kaetud.
Minul ei asja sinna ega ole asja sellega, mis ei ole Minu ega Minule - teise elu kuulub temale - teine on see, kes selle eest vastutab ja enese elu ise endale loob - Ema ei pea suutma kõiki oma lapsi armastada, tädi ei pea kõiki õelapsi enese kaaslasteks valima, vend ei pea mõlema õe jaoks samal moel olemas olema, suureks kasvanud laps ei pea oma ema elus osalema - iga inimene teeb ise oma valiku - teistel tuleb see informatsioon vastu võtta ja sellega arvestada - austada teise jaoks õiget valikut, mis ei kuulu vaidlustamisele ega muutmisele.
Enese jaoks olulise saab jätta enese elust väljapoole - oluline teine on seal, kuhu tema ise astus - enam ei loo temaga ühist, sest see ei ole teise soov ja tahe - ühine on möödunuks saanu, mis ei jätkunud - sellest saab mälestus, mida saab sirvida - Mina ja Minu teekond/ Mina - Minu teekond ja Sina - Sinu teekond/ Mina ja Sina - Meie teekond. Valik, millisel moel tagasi vaadata, sõltub sellest, millise iseendani on Inimene kasvanud.
Inimene saab öelda Ei, teise inimese valikule - laps saab öelda EI oma ema valikule - teise inimese teekonda saab toetada siis, kui see ei võta eneselt vähemaks ega sunni kogema vägivalda. Vanemal on enese elu ja lapsel on enese elu elada - järgmise lapse sünd, uus elukaaslane, elukoha vahetus - ei pea olema lapse teekond ja kohustus taluda. Siis, kui enese kohta on informatsioon teada ja see ei muutu, siis on lapsel õigus valida, enesele teada oleva alusel, enesega kooskõlas olev tee ja astuda sellel ning jätta vanemale tema oma käia ja ise oma tagajärgede eest vastutada.
Marianne
28.08.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar