Siis, kui inimene vajab enesele tähendust ja oma rolliMinale kinnitust ja enese infoga arvestamist ja iseenda vajaduste täidetust, siis on kõige „lihtsam” ja „loomulik”, et tema valib selleks välja teise inimese ja annab tollele teada, millisena teda tuleb nähtavaks teha ja kuidas teda peab vaatama – Mina olen Oluline, Mina olen selline`, Mina tean ja oskan, Mina olen Sinu jaoks olemas.
Jutt Jumalast on õige – kui enesele antu on vastu võetud, siis tuleb selle eest maksta – tuleb seda inimest, kes annab endale selle, mida ja kuidas saaks ise – kes annab ja on vahetuskaubana – kes annab ka selle ja on sellisel moel, mida ise ei saa - tuleb vaadata sellele inimesele vajamineval ja tema poolt ette näidatud ja oodatud moel.
Vahetuskaup tähendab, et antule ja koos olemisele on määratud hind – see Sinule = see Minule. Vahetus tähendab, et variatsioonid ei ole lubatud – teistsugune vastus ei ole aktsepteeritud – teist moodi tähelepanu pööramine ja teistsuguse informatsiooni teatavaks tegemine ei ole lubatud.
Kui juhtub, et eksitakse ja mööda pannakse, siis antakse sellest teada – Sina ei ole õige olnud, Sina oled saanud, Sina oled ära kasutanud, tee ennast õigeks, Mina ootan - Minule kuuluvat – Minul on õigus see saada.
See inimene, kes vajab enesele – Mina olen selline`- kinnitust, väljaspoolt ennast, õige tähelepanu läbi – on üsna tõenäoliselt see inimene, kes loob ja hoiab alles suhteid, mille loo teine osapool on temast sõltuvuses.
See inimene hoiab seda suhet - tõestamaks, et tema on kõike seda, millisena tema vajab ennast olevat. Sõltuvuses hoidmine aitab tagada vajamineva – sõltlane on kuulekas, alluv, tähelepanelik, ise ennast vaigistav ja kõrvale jättev ning kindlasti ka tänulik.
Sõltuvaks tegemine ja sõltuvuses hoidmine – see on info andmine – Mina olen Sinu lahenduste/ võimaluste/ teadmiste/ oskuste/ kasutuses oleva algus – Mina olen Oluline, sest Sina vajad Mind – seda kinnitab fakt, et Sina sõltud Minust – Sina ise ei saa/ Sina ise ei oska/ Sina ise ei tea/ Sinul endal ei ole – Mina teen võimalikuks.
See informatsioon on enesele tähtsuse ja tähenduse andmine, et enesele vajaminev tähelepanu kindlustada – Mina olen Oluline. Selline inimene ei anna informatsiooni, kuidas tema poolt käsitletav saab ise teha ja ise valida ja ise lahendada, sest on võimeline ise õppima ja ise enese teed mööda kõndima.
Seega ta ka ei „näe” ega näita neid külgi ja tegusid ja võimalusi, mis tõestavad, et inimene ise saab ja ise oskab ja ka seda, milleks inimene on ise olnud võimeline. Selle asemel ta osutab, kuidas tema ning võib-olla keegi veel näeb ja teab, et teine ise ei saa, ise ei oska ega ole tollel(e) võimalik – jõukohane/mõistuse kohane.
Selline tegevus on enese tõstmine ja teise vähendamine – see on võrdlemine ja enesest vähemale osutamine ning tollele vastavasisulise tähelepanu pööramine. See inimene, kes jäetakse ilma, sihipäraselt ja eesmärgipäraselt, temale kuuluvast tähelepanust ja tema kohta käivast tõesest informatsioonist – see inimene võtab selle info kasutusele - siis, kui temal ei ole teistsuguseid teadmisi ega kinnitusi enese kohta võtta – siis, kui tema teole/ valikule/ sõnale/ olemisele/ väljendusele järgnev tähelepanu osutab tema vähemana ja valena olemist.
Sõltuvussuhte kõige tõsisem tagajärg on inimese, kui isiksuse, kasvamise pidurdumine – põhjuseks on valikud ja teod, mis ei ole kooskõlas iseenda ega ka terve mõistusega/ põhjuseks on vastutuse ära andmine – Oluline teine määrab, valib, otsustab, nimetab, kohtleb/ põhjuseks on vale vastutuse kanda võtmine - sõltlane kannab, sõltuvussuhtes, sõltuvuses hoidjale, kui inimesele ja tegelikule põhirollile, kuuluvat vastutust.
Sõltuvussuhte kõige valusam tagajärg on enesele olulisest ja vajaminevast ilma jäämine siis, kui teine ei vali anda seda, mida inimene on pidanud endale kuuluvaks – toetust/ hoidmist/ armastust/ tähelepanu/ huvi/ austust/ olulisust/ kuulumist – kõik selle, hea ja olulise, on võimalik kaotada siis, kui Oluline teine otsustab oma tähelepanu muuta või oma tähelepanu andmise täiesti ära lõpetada.
Sõltuvuses hoidmine annab võimaluse olulisest, elulisest ja harjumuspärasest ilma jätta ning sellest faktist teada andmine aitab käsitletavat kuuletumisele sundida. Sina pead Mind kuulama = Sinul on sellest kasu – seega, järgi ette näidatut ja arvesta tagajärgedega.
Sõltuvuses hoidja ei võta vastutust käsitletavaga toimuva eest – see teine on vahend, tagamaks vajaminevat – tähelepanu. Seega ei ole kogetav valu, isiklikud kannatused, tegeliku elu teekond – tema jaoks olulised – need ei ole tema teemad siis, kui neist ei saa vaheltkasu lõigata ja need kohustavad teda enesele vajaminevast tähelepanust loobuma ja ise ennast kõrvale jätma.
Ennast oluliseks tunnistavast tähelepanust ilma jätmine ei ole selle inimese valik - seega ta ei saa tunnistada teist Olulisemaks, iseendast – teise valu annab võimaluse tuua enese valu nähtavale, teise raskused annavad võimaluse osutada enese üle elamistele – Minu oma on suurem ja olulisem ja valusam – Sinu oma on tühisem ja väiksem ja Sinu enda poolt põhjustatud.
See vanem, kes on ehitanud üles ja seletanud endale ära, oma suhte lapsega, kui temale vajaliku ja õige tähelepanu allika – see vanem ei taha seda last siis, kui see laps ei vasta tema nõudmistele – laps ei taga õiget tähelepanu ega olulisust.
Tegelikkus on vastupidine – lapsega kaasnev põhjustab kogemused, milles sisalduva muutmise jaoks peab leidma koha, kus oleks võimalik vajaminev tähelepanu saada ja selle, kes tagaks enesele vajamineva Olulisuse.
See vanem, kes ei saa valest lapsest lahti öelda ega oma kohustustest vabaks – see vanem kahestub – tema on inimene, kes ei taha seda, mis ja kuidas temal on – temal on roll, mis teda vabaks ei lase, sest selle rolli partner sõltub temast.
See inimene peidab oma vajadused, kuid ta annab neist teada – tegelikkus paistab välja tema valikutest ja tegudest – see on näha sellest, milline hind tuleb lapsel maksta, et oma Emaga/ Isaga koos olla.
On väga sage, et inimene, kes ei teadvusta oma vajadusi ega võta nende eest vastutust ega ole iseendaga kooskõlas, on see, kes ei oska enesele olulist informatsiooni teatavaks teha ega oska ta vahet teha, mis on tema enda tee ja töö ning mis on see, mille ta saab anda teisele, endaga arvestamiseks.
See tähendab, et selline inimene saab oma info teatavaks tegemisel kasutada vägivalda ja vähendamist ning enese olulisusele rõhumist. Haiget tegev inimene teeb haiget põhjusega – see on äärmusesse ulatuv info edastus, sest tema on see, kes ei taha sel moel koos olla, tema ei taha sellist lähedust, tema ei taha selle teisega ühist, tema ei taha sellises ulatuses panustada, tema tahab teistsugust vastust/ vastu saamist - tema tahab ja vajab teisiti.
Sel moel edastatava infoga kaasneb „huvitav” tõik – vägivalda kasutav inimene ei võta vastutust enese teo ja sellega kaasneva eest – temast ei saada aru – tema pidi sel moel – kuna teise pärast, siis teine ise põhjustas. Tähelepanu suunamine, teisele, on selle inimese kattevari, selleks, et säilitada enese õige nägu – Mina olen selline`.
See Mina on teise vastu vajamineval moel olnud, selle teise jaoks teinud ja endast andnud, kuidas see teine nüüd osutab, et tema seda kõike ei ole – enese poolt antut arvesse võttes, ei ole tema sellise tähelepanu vääriline – see on tema vastane ülekohus.
Tema poolt teada antu sisaldab väidet, et tema on see, kellele tehakse, selles kohas ja selles loos, ülekohut ja liiga. Enesest vähendatud ja teisest sõltuvuses olev inimene mõistab seda lugu nii - Mina olen enesele osaks saava põhjus – Mina teen teisele liiga, kuna Mina ei ole teise vastu Õige.
Käsitlemist teostav inimene saab selles kohas püsti tõusta ja aplodeerida – iseendale – tema on saavutanud vajamineva – teine usub tema poolt teada antut – tema on olulisem, teisest – tema informatsioon on teisele A ja O.
Marianne
27.08.2025.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar