Öeldakse ja mõeldakse, et inimene on uhke. Öeldakse ja mõeldakse, et inimene on rumal. Öeldakse ja mõeldakse, et inimene on jonnakas. Öeldakse ja mõeldakse, et inimene teab oma kohta. Öeldakse ja mõeldakse, et inimene laseb enesel, kui vaibal, talluda. Öeldakse ja mõeldakse, et inimene on igas pulmas pruut/ peig.
Välja öeldu või mõtetes mõlgutatu edastab info – selles omaduses/ käitumises seisnevad selle inimese piirid või näivad need üldse puuduvat. Mida enam on piire seda keerulisem näib inimesega seonduv. Mida vähem on piire seda lihtsam tundub temaga ühes olemine. Tundub ja näib – oleneb, millisest vaatenurgast vaadata ja kuidas neid tõlgendada ning mida piiride olemas olemine või puudumine takistab või soodustab.
Isiklikud piirid takistavad kõige enam inimest ennast – tema ei saa ja tema peab – tema ei saa seda, mida tema tahab/ vajab ja tema peab seda, mida tema ei taha. Isiklik piir tähendab järjekordset tõdemist/ uskumust – mina ei saa olla Mina – mind takistatakse/ minule osutatakse/ mind muudetakse – mina olen/ mina pean olema see Kes mina ei ole/ olla ei taha – mina pean, sest mina ise ei saa seda olemist muuta/ vahetada – mina ei saa olla Kes ..., sest mina ise selle olemiseni ei ulatu.
Isiklike piiridega toimuvas on oluline see, milles need seisnevad ja, kellele paneb inimene vastutuse nendega seonduva eest – kas iseendale, kelles ilmneb piiratus või sellele teisele, kes tema piiri ületas/ tema piirist talle teada andis. Väga kerge on tõusma pahane ja vihane meel ning liigagi lihtsalt võetakse kasutusele torin või salvav sõna või jäätav pilk või solvunud vaikus või vägivaldne vastus – selles kõiges on sõnum sees - teine on osaline/ teise pärast.
Huvitav on tõdemus, et osade enese piirideni pole inimene ise veel kasvanud, kuid teised tema piirid on ajale ja ka temale endale jalgu jäänud ning mõningad tema piirid ei ole üldsegi tema omad. See tähendab, et inimene seab/ vajab piire, mille olemas olemise õiguses ta kahtleb – ta ei julge seista enese koha peal ja öelda teisele välja seda, mida ja kuidas too ei tohi/ ta ütleb oma piiri välja, kuid talle näib, et tema on sellega teisele ülekohut teinud.
See tähendab, et inimene hoiab alles piire, mida ta vajas/ kasutas lapsena – ta valib vaidlemise, st möödunu jonnimise/ ta keeldub vastutusest ja otsib-vajab seda, kes seda tema asemel teeks. See tähendab, et ta piirab end kellegi teise keeldudega ja sunnib olema vastav kellegi teise/ kindla keskkonna/ ühiskonna normidele, väärtushinnangutele ja tõekspidamistele. Selles kõiges räägib tõde, et inimene ise ei ole enesest, kõiges ja alati, teadlik ja tema enesekehtestamine ei ole sageli ajakohane ja faktipõhine ning ammugi mitte eluterve.
Enese jaoks valede, ülekohtuste, ebaõiglaste, häirivate piiride olemas olemise ja enesele vajaminevate, oluliste piiride puudumise ilmnemisel tegeleb inimene tunnete tasandil reageerimisega – emotsionaalne häiritus segab selguses püsimist. Kommunikatsioon enesega on häiritud – inimene ei saa toimuvast üheselt aru – ta kogub/ salvestab/ kogeb ja edastab endale vastuolulist või teiseks nimetatud/ pahupidi pööratud infot.
Kui inimese sees on segadus ja/ või ta kogub infot eesmärgipäraselt ning kasutab ja näitab seda enese jaoks sobivaks tuunitult, kuid tema ise ei ole sellest teadlik või ei taha ta tegelikku ennast välja näidata, siis ta ei ole võimeline avatult ja selgelt enese kohta infot välja andma ega ka ümbritsevast vastu võtma. Ta ei ole see, kellega räägitakse/ kellena teda teatakse/ kellena teda nähakse/ keda näidatakse – ta ei taha, et temast teadlikud ollakse ja tema ennast teistele nähtavaks teeb.
Inimese tegelikud piirid on väga oluline info – on oluline, et need on selgelt ja üheselt mõistetavalt paika pandud ja välja öeldud. Isiklikud piirid ei ole mõeldud, kellelegi teisele, liiga tegemiseks ega teistelt vähemaks võtmise jaoks - kuigi see võib nii tunduda, vaid need annavad teada inimese valikutest, ressurssidest, vajadustest ja väärtushinnangutest. Inimene ja tema Maailm – inimene ise on sellisena ja tema Maailma sees on sel moel.
Lihtne ja selge. Nii tundub ja sel moel näib. Keeruliseks läheb siis - kui inimese poolt edastatud infot ei kuulata ja sellega ei arvestata/ kui info, mida edastatakse, on sageli ja/ või vastupidiseks muutuv ning see ei ole selge, sest seda on moonutatud/ kui aus, oluline ja vajalik info jäetakse olulisel-küsimise hetkel välja ütlemata. Keeruline on see siis, kui inimene paneb paika oma piirid, kuid ei arvesta teise omadega – ta tahab teise elus/ teisega seoses õigusi, mida tema ise teisele keelab või ta ei arvesta teise piiridega, vaid nimetab neid valedeks ja karistab teist nende olemas olemise eest.
Kõige ebaõiglasemad on isiklikud piirid siis, kui inimene edastab enese kohta infot sel moel ja suuruses, et usutakse tema olemas olemist – usutakse, et ta on teise inimesega koos sellepärast, et ta tahab olla ja on valinud selle inimese enda ellu – kuid tegelikkuses ta on nähtaval, sest kasutab selle inimesega seonduvat, kui võimalust või ta on kohustatud seda tegema.
Jah, see inimene valetab nii endale, kui ka teis(t)ele, kuid inimene ei suuda igavesti ja kõiges valetada – vale tõuseb nähtavale, sest valetava inimese piirid ilmnevad kohtades ja ajal, mis peaks näitama ühendust ja ühes olemist, kuid teise ette tõstetud või teise teed takistav piir annab teada tegeliku kauguse ja ühenduse mõtte – ei ole olemas seda ega sel moel, mida ja kuidas valetav inimene teada on andnud.
Segadus ja häiritus – kindlusetunde vajadus – selleks, et enesele, teise inimesega seonduvas, õige kaugus valida ja suhte sisu/ tähendus paika panna, on vaja selget ja ausat infot – mis ja kuidas on see, mis on päris.
Valetav inimene on manipuleeriv inimene – senikaua, kuni temal on seda suhet/ teist inimest rollis olevana vaja – mõnikord on vaja suhet, kuid ei inimest rollis olevana või siis ka vastupidi – inimese, kui rolliga seonduv on oluline, kuid ei suhe temaga, seni ta valetab – ta väidab, et tema on olemas ja panustab – ta toob välja näited, kuidas tema on olnud ja andnud ning teise heaks teinud – on oma aega ja raha panustanud – ta toob välja selle, mida saab üles lugeda, millel on kokkuleppeline väärtus olemas ja seda saab faktiliselt tõestada – sõnumiga, et teine on tema võlglane, tahab ta teada anda, et tema on teise jaoks olemas olnud.
Reaalset väärtust omavaga panustamine tähendab, et tema on maksnud enda osa suhtest kinni ja sellepärast on tal olnud õigus kasutada seda võimalust/ kohustust enesele sobival moel ning osaleda selles enesele vajamineval/ võimalikuna oleval viisil ja ajal - valida enese järgi ja otsutada enese jaoks. Võlale osutamine tähendab, et ta näeb ennast selle suhte omanikuna - temal on teise üle õigus - temale ei tohi keelata ja temalt ei nõuda seda, milleks tema nõus ei ole.
Sama soojaga keerab ta loo pahupidi selleks, et tähelepanu enese tegelikkuselt ära viia - teine ei saa toimuvast õieti aru/ teine on ise süüdi, et temaga piire panevalt käitutakse/ teine ei ole rohkem ära teeninud. See kõik näitab, et mõiste ja alus, miks koos ollakse, seisnevad täiesti erinevates asjades – see inimene, kes valib hoida teist enesest kaugel ja nimetada seda suhteks, ei mõista avatud läheduses jagatavat ega näe selles väärtust.
Tegelikkuses ta ei ole suhtes, vaid suhtleb teise inimesega enesele sobival moel, valitud viisil ja ajal. Suhe tähendab, et seistakse kõrvu – ollakse võrdsed ja soovitakse koos olla – teine inimene, inimesena ja rollina, on oluline. Enese kauguses ja suhte tähenduses hämav ning sellesse panustamise üle vaidlev ei vali teise kõrval seista – ta ei vali ega taha selle inimesega sellist lähedust.
Lihtsat ja rahus olevat suhtlemist takistavaks teguriks saab see, et teine usub, sest teda on suunatud uskuma, et valetaja on temaga suhtes – temale edastatud, ühises olemas olev ja/ või tema enda poolt tõlgendatuna annab info selleks teadmiseks aluse. Kuid sellest, et midagi on valesti annavad teada inimese vajadused, mis ei leia selles suhtes lahendust ega toetust – tema jaoks ei ole seal seda, mida väidetakse olevat – olemas olev ei ole olemas sellisena, millisena seda näidatakse olevat jne.
See ei ole aus ühes olemine – mõlemad kannatavad selle käes. Enese kohta valetavad inimesed avastavad ennast sageli lõksust – nad on oma valede lõksu kinni jäänud – nende elus on inimesed ja nendega on seotud kohad, kellega nad ei taha ühes olla ja millest nad ei taha osa olla. Nad näevad, et just suhte teine osapool hoiab neid lõksus ja ahistab, vabadust võtvalt, ja nõuab ülekohtuselt - teine tahab lähedust ja ühes olemise tõestusi, mida nemad ei ole valinud anda ega ole nõus teostama.
Nad ei taha ennast nähtavaks teha, kuid nad tahavad enese jaoks valest vabaks saada – nad tahavad, et see vale teine või vale koht neid vabaks annaks – sellepärast otsivad ja loovad nad põhjusi, miks nad ei pea vale teisega koos olema – nii nad otsivad ja loovad põhjusi, et teine selle sammu ise ära teeks – teeks nähtavaks selle, mis ja kuidas on päriselt – teeks seda nii, et nemad jääksid enda standardite ja ümbritsevate silmis õigeks ja puhtaks - valede meister ei olnud vale,
Suhtlust suhteks väitev inimene ei ole läbinud õppetundi, kuidas suhelda sel moel, et enese piirid on paigas ja välja näidatud, teise inimese piiridega on arvestatud ja nende kahe vaheline suhtlus jätkub inimesi ausalt ja austavalt kohtlevalt.
Seni läbimata õppetund tähendab, et see inimene ei mõista olulist – tema enese isiklikud piirid ei anna õigust teise inimese vähendamiseks – teise inimese vägivaldseks kohtlemiseks ega temaga halvustavalt suhtlemiseks ega tema kohta valetamiseks – enese valede õigustuseks ei ole õigust, kellegi teise arvelt ennast tõsta ning õige ja paremana näidata. Sellel inimesel ei ole selge, et temal on vastutus mõista enesega toimuvat - mida ja miks tema ise on valinud - sama oluline on kohustus olla viisakas ja mitte ületada temale, kui inimesele/ kui rollile seatud piire ning arvestada heade ühes olemiste tavadega.
Seda õppetundi ei ole läbinud need inimesed, kes tunnevad ennast oma rollide lõksus olevatena - ollakse Emad, Isad, Lapsed, Õed, Vennad, mingis astmes sugulased, abielus/ kooselus olevad Mehed, abielus/ kooselus olevad Naised, Sõbrad jne - mis tähendab, et neil on olemas roll ja sellest tulenev rollipartner, kuid nad ei taha (enam) seda partnerit enesega ühte olema - nad ei taha ennast selles ühenduses teostada ega teist kogeda.
Eenese sees oleva keeldumise ja vastumeelsuse pärast kogevad nad ennast lõksus olevatena - nad ei saa vabaks ega oska viia seda ühendust, avalikult ja tegelikkuses, enesele sobivale kaugusele ega suuda seda enese jaoks õige sisuga paika panna. Senikaua, kuni nemad ise ei ole ennast vabaks murdnud, neid ei ole vabaks antud, nad ei ole enese tegelikkust mõistnud - esitavad nad oma rolli rollina.
See, ühe rolli sees mängitud, samanäoline roll on enese tegelikkust varjav ja moonutav mask ning kuub, sest nende tähenduses on sellel suhteseotusel hoopis teine sisu - nende rollipartner ei kanna enam alguse ühenduse nimetust, vaid hoopis kellegi teise oma - enese läbitöötamata kogemuste ja enesele keelatud tunnete alusel on tegemist Vaenlasega, Valega, Allutajaga, Häbiga jne - see on ka põhjus, miks nad ei vali seda teist näha inimesena - nemad ise ei koge ennast inimestena, vaid Ohvrina, Haiget saanuna, Solvununa jne.
Nad kogevad ennast selliste rollide kandjatena, sest neid on petetud - nende osaks sai midagi sellist, mida selles rolliühenduses ei oleks pidanud kogema - neid nähti, näidati ja käsitleti kellegi teisena. Osade puhul on see väide tõene, kuid osade puhul on tegemist aegade ühendamisega või aset leidnu ümber projitseerimisega - valeks nimetatud teine annab võimaluse, enesele sobival/ vajamineval moel, elada läbi enese suletud peatükk. See tähendab, et inimestena kohtumise tasandini ei jõuta, sest isiklik piir tuleb vastu.
Marianne
12.12.2024.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar