Tavaliselt põrgatakse teisest eemale või astutakse tollele vastu või jäädakse enese sisse mossitama või peetakse plaane, kuidas tagasi teha, tulevikus vältida või ennast kaitsta siis, kui ollakse saanud teise inimese käest infot – teine on mingil moel edastanud mingisuguse teabe. Oli see siis küsitud või mitte, kuid info on edasi antud ja seda saab kasutada/ tõlkida/ töödelda.
Tavalise, inimeste vahelise segaduse – tüli ja vastuseisu - keskmes on valikuline info kasutamine ja töötlus. Info on vajalik selleks, et vastuvõtta otsuseid, kuidas, kuhu ja kas teha oma samm. Info on oluline, et mõista teise inimese vaatenurka, olukorda, seisundit ja soove. Info on väga tähtis, et ka meid endid mõistetaks ja meiega arvestataks. Info on teise teavitamine, et too oskaks ja saaks arvestada olevaga. Õigel ajal, õige sisuga ja õigel moel edastatud info aitab suhteid hoida ja edasi arendada – kasvada ühes, kõiki osapooli arvestades ja toetades.
Kuigi valem – anna esimesel võimalusel selgelt ja üheselt teada sellest, mida ja kuidas Sinuga toimub või Sinule teada on – tundub lihtne olevat, siis inimesed valivad sageli raskema tee – elavad ise oma elu keeruliseks. Mehhiko või mõne muu maa igavesti kestvad seriaalid on selle ilmseks näiteks – ära räägi sellest, mida ja kuidas on või tead – varja igal võimalusel - ja jama kestab, tootjate jaoks edukalt, aastaid või ka kümneid.
Huvitaval kombel ei olegi nii, et infot ei jagataks või me seda kätte ei saaks. Me saame info, et seda kasutada, kuid me ei võta seda vastu, mida meile antakse, vaid peatume ja sel moel tuleb selles kohas loo sisse käänak, kuna see info või selle andmiseviis mingil põhjusel meile ei meeldinud. Infot, mida me olemas oleval kujul ei taha, nimetame me valeks – see ei sobi meie plaanidega, tahtmistega, ettekujutustega ja see lõpetab nii mõndagi või tõukab alustama teist teed.
Vale info – on enese tõlgenduses - EI olemas olevale. EI ütleb TundeMina meie sees. Meie sees on olemas tunne, mis liigutas ennast tuntavalt – meid on puudutatud, kuid ei hästi, vaid ebameeldivalt. See võis olla hirm, ärevus, viha, kurbus, raev, äng, kaotus, saamatus, pettumus, lootusetus, kaitsetus, väärtusetus, süütunne jne, kuid ka enese nägemine nn teise silmade peeglis – meid nimetati – meile anti roll, mida me ei taha kanda.
Tundes, eneses TundeMina vastusööstu, oleme me reageerinud - andnud infole ja selle andjale hinnangu ning tahame, et teine vahetataks info teistsuguseks ja muudaks ennast andmise hetkes söödavaks. Tahame, et teavet selle kohta, mis ja kuidas on, oleks hea vastu võtta, et see ei võtaks meilt vähemaks ega vähendaks meid. See ei sunniks enese sisse vaatama ega ennast valena tundma. Kuid info on lihtsalt info – selles hetkes edastatav suurus – seda ei saa ümber teha ega see muutnud ka meid teiseks.
Vahel mängivad inimesed pimesikku – otsi mind üles. Nad ei taha jagada infot enese ega ka tegelikult olulise kohta. Enese päevavalgusesse toomine tähendaks alastust ja ohtu, kuid samas võib info varjamine olla ka relv – on, mida enese jaoks või teise vastu kasutada või millega teine millestki ilma jätta. Info jagamine tähendaks seotust ja lähedust, kuid see võib olla just see, mida ei taheta teostada. Info saamise eest võidakse nõuda ka tasu – maksa enesega või millegagi, et teada saamine ära teenida. Vahel ei küsitagi, sest ei taheta kuulda seda, mida kardetakse teise käest teada saada – enese hirmud võivad saada tõeks.
Ei saa, kui ei ole. Kui ei ole tõeselt ja selgelt edastatud ega vastuvõetud, siis on saadut keeruline edukalt kasutada. Kõik see, mis takistab info edastust ja kohale jõudmist, tähendab erinevate tunnete plejaadi ja toob sageli kaasa tormid. Minnakse isiklikuks ja inetuks – laotakse välja sõnu ja väiteid, et ennast kaitsta ja vastaspool väiksemaks suruda – tõsta enese Mina ja vähendada teise oma. Vaikitakse trotslikult või löödult, sest siis ei jätku, siis ei lõppe, siis saab läbi. Lõpetatakse ühendused, milles jagatut võetakse isiklikult ja vaikitakse vajalikust. Nende ja paljude teiste toredate lahenduste taga on erineva suuruse, tähtsuse astme ja vastukäiva info segadusest sündinud kaos – ei ole selgust ega rahu.
Kuidas saab edasi, kui tundub, et õiget ja vajalikku infot justkui ei jagata – selle asemel valitakse vaikida, vahetatakse teemat, räägitakse segaselt või minnakse isiklikuks, kuid ei saada selget vastust oma küsimusele või ettepanekule või ei võeta vastu infot enese või ühiselt vajaliku kohta. Tõde on ju selles, et tegelikult info edastus ikkagi toimub – see lihtsalt ei vasta meie ootustele. Saadav info ei tee selles hetkes meie elu lihtsamaks – tuleb arvestada teisega, tuleb ise otsus vastu võtta või jätta lugu ootele või eemalduda teisest. Üks ei saa ja teine ei taha – seega ei saa vanal moel edasi olla ja uuel moel olemist ei taheta või ei osata valida. Kestab kaos, et vana saaks lõpetatud ja uus loodud.
Iga segase loo võtmeküsimus seisab selles, mida teha selle teabega ja kuidas kasutada seda infot, mida meile edastatakse. Jep, kui üks ja ka teine lisab olemas olevale infole tundevärvide volüümi juurde, siis lihtne lugu muutubki keeruliseks – olemist häirivaks segaduseks. Kuid, kui tunded, uskumused ja muu tore pahn kõrvale jätta, siis tegelikult saime ju kätte info, mis selles hetkes oli olemas.
Me ei vaidle vastu 2 x 2 -le ega kindlale keemia valemile või füüsikalisele suurusele ega ka matemaatika teoreemile – kasutame olemas olevat, et ülesandeid lahendada. Kuid me ei saa teist ega ühist segadust, kui võrrandit lahendada, kui teise või ka enese poolt antavad suurused või omadused ei pea paika. Seega ei ole teist ega ühist, vaid on enese otsused enese kohta.
Lugu taandub sellele, et tuleb kohtuda iseendaga iseendas. Kuid see osutub raskeks, kui inimene ei taha vastu võtta teadmist, et kõik ei olegi loodud kõigile enamat looma. Inimese sees on traumaatiline mälujälg sellest, et tema Mina ei olnudki Maailma naba – Maailm kestab edasi ka siis, kui - Mina tunnen ennast halvasti või Mind nagu ei olegi olemas.
Inimese tüüpilisim lahendus, enese või enesele olulise jaoks ebaturvalises ja ebaselges olukorras, on see, et ohjad tuleb enda kätte võtta. Tuleb saavutada kontroll olukorra, teis(t)e ja ka enese üle – erinevail kätteharjutatud viisidel. Kontroll tähendab jõu ja mõõtmete täpsustamist - kes on kellest üle - võim ja suurus tagab vajaliku. Info on üks võimalus, kuidas kontrolli saavutada ja säilitada.
Marianne
16.08.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar