See vaene, vilets, särata ja hüljatud Mina – inimene näeb ja tunneb ennast sellisena. Hüljatud mina on väljaelamata Mina – see on kindla rolli kaotus – sellest päriselt ilmajäämine. Roll kaotatakse mingite kindlate asjaolude tõttu. Rolle kaotatakse ka veel enne, kui saadakse sellisena olemist üldse kogeda. Enese kibestumised ja kirvendavad armid – mina ei saa, mina ei ulatu, minul ei ole. Valus on tõdeda, kui ei saada, enam või veel, kätte seda, mis oli või mida ei ole senini olnud. Inimene tahab kogemust – tahab olla – tahab lava, millel olla – tahab tähelepanuvalgust, mis näitab ja tunnustab tema Mina olemas olemist. Hüljatud inimene on, kui murtud roos – tema on lavata jäänud Diiva.
Tülli ja lahku ajab, norgu ja masendusse surub, töökohta ja kooli vahetama sunnib, kaalu ja välimust jälgima paneb, inimese võimetus olla enesele sobivas, vajaminevas, ihaldatavas ja õigusega kuuluvas rollis – olla Mina. Ei saada olla, sest puudub partner – puudub õige tähelepanu. Tülli ja lahku ajab, norgu ja masendusse surub, töökohta ja kooli vahetama sunnib, kaalu ja välimust jälgima paneb, inimese võimetus muuta ära see roll, milles teda näha valitakse, näha tahetakse, olla lubatakse – rollipartner on olemas ja tähelepanu jagatakse vale Mina olemas olemist alles hoidvalt/ ära tõestavalt.
Stress, masendus, depressioon, ärrituvus, viha, sõltuvused, enese kahjustamised, enesetapud jne – on pikaajalise vale rolli kandmise tagajärjed. Sellisel inimesel ei ole kohta ega võimalust, kus ja milles luua ennast säravana, paremana, õigena, edasi kasvanuna - iseendana. Sellise inimese kanda on jäänud roll(id), mis ei anna talle jõudu, vaid võtavad vähemaks ning piiravad enesena olemise vabadust. Selline inimene kaotab igal võimalikul olemise hetkel ise ennast, sest ta ei saa või tal ei lubata olla see Mina, kes ta oli või olla tahab. Ta näeb ja tunneb endas olemist, kuid ta ei saa ise ennast sellisena luua – teda ei võeta vastu – talle ei ole partnerit ega osutata talle õiget tähelepanu.
Tahetakse olla õiges rollis ja selleks peab keegi teine olema õiges rollis. Ei taheta olla vales rollis ja selleks ei tohi teine olla vales rollis. Peab olema õige ja peab saama olla õige. Vajatakse partnerit ja selleks sünnivad erinevad koos olemised – kohad ja ajad, kus saadakse üksteise toetusel olla see, kellena tahetakse olla. Justkui tähendaks koos olemise ainus eesmärk kohustust leida enese või olla teise poolt valitud rollile partneriks.
Selleks, et suhted ja koos olemised õnnestuksid, tuleb teine st tema Mina vastu võtta ja ühes mängida – kuid kuna tegu on kahe või enama inimesega ja igaüks tahab olla see KES ta on, siis mõlemad ei saa alati olla need, kes nad valivad või valiksid olla.
Kokkusaamise alguses oleks palju lihtsam seada paika enese ja tunnustada teise piire, näidata enese nägu(si) ja õppida teinetest erinevates rollides tundma - kohaneda. Oleks vist küll, kui inimene julgeks, ise ennast päriselt tunneks/ tunnistaks või edasi ei kasvaks. Kõik rollid, mis ühisel laval avalikkkuseni jõuavad või seal varjatuna püsivad, ei ole teadlikult ega head ühendust loovalt valitud. Inimesed ja ajad on erinevad.
Inimest, olemast Mina erineval moel, takistab hirm, et kui ta ei ole teise jaoks õige rollipartner või teda ei võeta vastu enesele vajalikus rollis olevana, siis ühendus katkeb. Valusate mälestuste jäljed, sellistest kordadest, muudavad ja suunavad inimese käitumist ja valikuid. Kõige suurem hirm on kogeda hülgamist – see tähendab tunnet - mind enam ei ole, sest Mina kaon. Kunagi võis see tõepoolest tähendada eluohtliku olukorda ja sellise infoga salvestus kandub läbi enese aja, ka aegade tagant – hoiatama ja ennast alal hoidma.
Omamoodi huvitav lugu on sellega, et on olemas koos olemisi, milles teisel ei lasta kasvada, olla enesena, valida väljendusi, et leida ise ennast – olla Mina, samas ühenduses, ka teistes rollides olevana. Jah, nähakse küll, et teises on ainest. Jah, kuuldakse küll teise sõnu, et palun toeta mind. Jah, võidaks ka olla, kuid valitakse mitte näha ega olla. Eitatakse, vaikitakse, keelatakse, kästakse muutuda – ennast muuta st roll ära vahetada või ära kaotada – lahti laskmine enese Minast kõlab, kui loobumisena iseendast.
Teist ei võeta vastu st ei valita olla talle partneriks, kui kardetakse iseennast kaotada. See, millega toime ei tulda, seda ei taheta ka kasvatada – kui ei nähta, kui ei vaadata, kui ei toetata, siis teine ei ole ega saa olla – selle ühenduse sees jääb too samaks või vähemaks, kuid ei saa olla teise jaoks mingil põhjusel vales rollis. Reageeritakse teise olemisele vastu, sest kui üks ennast muudab, siis ei saa ka teine olla enam sama. Kui see teine peab ennast õigeks – st olemist ainuvõimalikuna, siis on selge, et väiksemgi muutus tundub tema jaoks valena olevat.
Muutunud või ennast muuta tahtev teine näib ebaõiglasena, ülekohtusena, sest muutusele vastu seisev inimene kardab ise ennast kaotada, kui tema Minal ei lasta olemas olla. See on enese kaitse, sest teine ei taha vale olla – tema tahab lihtsalt iseendana olemas olla. Nii katkevadki suhted ja kasvavad mõistmatuseseinad inimeste vahele, sest ei kohtuta – vastamisi seisavad erinevad rollid, millest ei sünni teisele rollipartnerit.
Inimene tahab ja vajab enesele rolli, milles ta tunneb end õnnestuvana – saada edu elamus - saada tunnustus olemas olemise eest. Inimene ei taha rolli, mis teda vähendab – takistab enese enamana loomist ega seda, mis ei ole tema enese valik – ta ei tunne ennast võrdsena, kui temal pole õigust iseendale sellisena nagu ta veel on või olla võiks.
Vanem ei tule toime lapse kasvamisega – iseseisvumisega – enese leidmisega. Laps ei näe oma vanemat Inimesena, vaid enese jaoks vajaliku abivahendina. Mees ei talu naise iseseisvuse poole püüdlemist ega tule toime loomisejumalannaga enese kõrval. Naine ei näe mehes Meest, kui too ei vasta nn printesessi aja unistustele ega ole kaanepiltide või teistel olevaga sama või parem.
Enese olemisele või enesena proovimisele kohatud vastuseis ja sundus teostada muutus on vägivald vabaduse vastu. Vägivalla tagajärjel on kergelt sündima uskumus, et iseendana ei tohi olemas olla. Seotus – kellegagi koos olemine, tähendab enese muutmise kohustust – kui suudetakse muuta ennast õigeks/ vajalikuks, siis saadakse koos olla, kui ei, siis ollakse välja jäetud – hüljatud. Nii jäädakse ühe rolli piiridesse – suhe ei kasva laiemaks – kindlamaks ega loovamaks – ei kasvata ühes edasi, vaid ollakse sageli lapsepõlve lahendamata roll – vajadus on kindla teise järgi.
Ka algusest hiljem võivad ja saavad inimesed enese erinevaid Minasid proovida ja aktsepteerida. Ka siis, kui suhted on sassis, saab vahetada ja vastuvõtta rolle – saab kohata Inimest. Ka ühte rolli saab erineval moel lahendada. Kuid vahel ei õnnestu hoolimata sellest, kui kõvasti tahetakse ulatuda sama rolli teistsuguse Minani – ei küündita selle lavani, millel esineda uuena – teistsuguse rollilahenduseni. Rollilahendus on aegadega paika loksunud ja inimene ei oska ega ole tal toetust ning ehk ka julgust ennast avastada – valida valikuid ja proovida ennast teisel moel. Muutus ühises on ühine muutumine. Hind mängu eest on liiga kõrge – vastu võetakse isiklikult ja reageeritakse vastu – nimetatakse inimene valeks ja mäng inetuks. Koostöö puudub – koos olemine teeb haiget.
Ja siis ongi nii, et ükstapuha, kui palju inimene panustab, ta ei ulatu kõrgemale iseendast – soovitud rollini – tunnustatud, parema, ilusama Minani. Sinilind jääb püüdmata, sest rollid vajavad lava – tähelepanuvalgust ja kindlat rollipartnerit. Inimeste maailmas on tähelepanu see, mis näib tõestavat olemise ära – seega ei sünni roll seestpoolt välja, vaid see saab kujundatud väliste nõudmiste järgi – ollakse marionettnukud, kellel on liigutajad ja etteütlejad – kuidas peab olema, näima, tegema - reageeringute puudutused näitavad ära piirid ja reeglid, kohustused ja õigused – see oled Sina - siin ja praegu.
Mis seob kokku, kui teist ei ole vaja, et olla see Mina, kellena olla tahetakse? Mis seob kokku, kui teine ei ole valitud rollile partneriks? Mis juhtub, kui olla vaba tähelepanu sõltuvusest?
Ollakse olemas ka siis, kui teist ei ole, vajalikku rolli toetavalt, olemas, sest inimene ise valib enese olemise - rolli ja rollilahenduse. Ka siis, kui ei ole rollipartnerit ega tähelepanuvalgust on inimene ikka see KES ta valib Elu laval olla.
Marianne
11.08.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar