See inimene, kes elab täna selles suures sinises maailmas, mida püütakse erinevate lahendustega muuta, et inimese elu saaks parem ja, milles otsitakse ning katsetatakse kõikvõimalikke lahendusi, et maailm sobiks inimlapsele elamiseks edasi, saab eheda kogemuse osaliseks – planeeritud muutus tähendab karistust – elus olemisel on oma hind, sest teekond tuleb enesel astuda ja oma elu iseendal kogeda.
Miks kogeb inimene muutusi karistustena, kui neid tehakse tema jaoks ja pärast? Inimeste Maailm tähendab süsteeme, reegleid ja seadusi – korda ja kontrolli. Valitseb mõtteviis, et elu ja olu muutub paremaks, kui parandatakse süsteeme, mis tegelikkuses tähendab süsteemide kasvatamist ja inimeste üle kontrolli suurendamist. Inimene, Inimesena, jääb aina kaugemale, sest see, mis on püha ja mida kummardatakse, on süsteem, reegel ja seadus. Inimsus visatakse protsessi ja progressi käigus pesuveega välja.
Kuidas see lugu nüüd siis sedapidi keeratud sai, kui inimese elu toetav ja suunav on ju väljatöötatud selleks, et valitseks kord ja selgus – kõigile üheselt mõistevana ja võimalusi andvana. Kuid kord ja selgus tähendavad kontrolli ja näpuga, vabandust - tehisajuga, järje ajamist. Järje hoidmiseks on loodud õige ja vale algoritmid, mis jälgivad, et oldaks selliselt õiged, et tulemus saaks õige. Süsteem ei näe ega tunneta inimest, kui Inimest, vaid vaatleb ja töötleb numbrite jada ning ristikesi kastides.
Aga ega inimene justkui ei olegi inimene enese näo ja nimega, vaid on valitud roll – siin üks, kuid seal hoopis teine ja kusagil mujal eelmistest täiesti erinev. Selleks, et süsteem töötaks, tuleb olla süsteemi jaoks sobilikult õige ja siit tõusevadki, pahast meelest lähtuvad, küsimused - miks kõik valitud ei hääletanud ühte moodi, miks kõik ei käi palgalisel tööl, miks peab jagama hüvesid teisalt tulijatega, miks tahetakse erinejatele samu õigusi, kui nn õigetele, miks naised tahavad vabadust jne.
Erineva päritoluga, vanusega, võimekusega ja ühendatusega inimesed on nimetatud ja üksteisest eristatud kindlate rollide kandjatena. Selleks, et olla õige, aktsepteeritud ja õigusega võimalustele ning vahenditele, peab inimene vastuvõtma ja ka kandma mõõdetavate parameetrite järgi sobivat rolli. Kasulikkus ja kasumlikkus - kasu ei ole sellest, kes viib välja, kuid ei täida süsteemi taskuid.
Kuid kõik inimesed ei käitu, mõtle ega ole ühtemoodi – kõik ei ole sama tegumoega – Inimene, veel, ei ole kloon ega tehis – ta on ainulaadne. Maailma ei päästa ära see, kui ühed ajavad näpuga järge ja peavad kinni Valgete Inimeste Maailma seadustest – inimene sureb selle käe läbi, kes ei austa seadust, vaid teostab oma tahet, maailm saab mürgitatud selle käe läbi, kes ei järgi piiranguid, vaid täidab oma rahakotti. Nemad kasutavad, enese heaks ära, süsteemi võimalusi ja nõrkust.
Maailm ju tegelikult aktsepteerib kuriteod ja vägivalla, reostuse ja hävingu, sest süsteemihaldurid kasutavad nn kurjuse ja pimeduse vastu korda ja süsteeme, kuid see ei aita seda, kes on surnud ega seda, kellel pole puhast joogivett või toitu või turvalist elukohta ega seda, kellel pole teistega samu õigusi. Maailm lubab toimuval sündida, kui see ei juhtu oma õue peal, vaid piiri või mere taga – Meie ei sekku, sest see seal ei ole Meie.
Mida suurem on süsteem seda vähem on vaja Inimest, kuid seda enam on vaja kuulekust, korda ja kordamist – ära olnud aega. Vana hoitakse alles, sest algus ei olevat tänases, vaid eilses. See toob kaasa uue ja vana aja kokkupõrke. Uus lähtub vaatenurgast – kõik on võimalik - maailm on avaram ja selles on rohkem, kui kaks või kolm. Vana vajab aluseks seda, mis on kontrollitav ja ajas kontrollitud. Vana ei kannata uut, sest see tähendab kaost, eksimist ja kaotusi. Vana alles hoidmiseks võib kaotada inimesi, sest nemad maksavad, kordades, vähem, kui süsteemid ja nende ülesehitamiseks kulunud/ kuluv ning töökorras hoidmine.
Vastus küsimusele – Miks tänase aja lapsed, noored ja täiskasvanud on teistsugused? – aeg on edasi läinud. Proovitakse vanade mallidega, äraproovitud meetoditega suruda raamidesse seda, mida veel pole nähtud ega läbiproovitud. Lapsed ja noored valivad teistsuguseid rolle, kui need, mis ajast ja aega käibel on olnud. Uue Aja Inimene valib mängida omade oskuste, võimete ja soovidega. Olla enamat – ta tunneb ja näeb, et ta võib ja saab olla – seega ta ongi.
Marianne
25.04.2023.a
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar